20:39, сегодня
ВМС Эстонии грозили тараном танкеру с российским экипажем в Финском заливе - СМИ
ВМС Эстонии попытались захватить танкер JAGUAR с российским экипажем, следовавший по акватории Финского залива. Однако попытка оказалась неудачной.
Об этом сообщают российские издания.
Как заявляют в РФ, эстонские военные, пренебрегая нормами морского права и задействуя авиацию и патрульные катера, принуждали следовавшее в Приморск по нейтральным водам гражданское судно выйти из них и проследовать за ними в территориальные воды Эстонии. По информации прессы, эстонцы использовали в операции вертолёт, катер и истребитель НАТО, грозя тараном и пытаясь высадить десант. При этом авиация летала угрожающе низко над палубой танкера. Однако экипаж не реагировал на конвой, а потом подлетел российский СУ-35, и преследование прекратилось.
В России действия эстонцев расценили как пиратский захват.
Это уже не первый подобный инцидент с участием ВМС Эстонии. 11 апреля в результате схожего нападения был задержан танкер KIWALA под флагом Джибути.
...
Материал полностью.
Цитата:
Цитата:
Российский истребитель нарушил воздушное пространство Эстонии.
Во вторник вечером истребитель Су-35 Военно-воздушных сил России нарушил воздушное пространство Эстонии в районе полуострова Юминда. Инцидент длился менее одной минуты.
У истребителя не было плана полета, а его транспондер был выключен. Во время нарушения у самолета также отсутствовала двухсторонняя радиосвязь с эстонской авиадиспетчерской службой, передает пресс-служба Генштаба Министерства обороны.
На инцидент оперативно отреагировали истребители ВВС Португалии F-16, находившиеся на миссии НАТО по охране воздушного пространства Балтики в Эмари, и провели разведывательный полет.
Министерство иностранных дел вызвало в среду, 14 мая, временного поверенного в делах посольства России в Эстонии и вручило ему ноту.
Это было первое нарушение воздушного пространства Эстонии российским самолетом в этом году.
Estonia hands note to Russia over airspace violation.
The Estonian Foreign Ministry summoned the Russian chargé d'affaires in Estonia on Wednesday to express a protest and deliver a diplomatic note regarding a violation of Estonian airspace that occurred on Tuesday.
On Tuesday evening, a Russian Air Force Sukhoi Su-35 fighter jet entered Estonian airspace without permission in the area of the Juminda Peninsula on Estonia's North Coast and remained in Estonian airspace for less than a minute.
The fighter jet had no flight plan, its transponder was switched off, and at the time of the violation, there was no bilateral radio communication with Estonian air traffic services.
The incident prompted a response from Portuguese Air Force F-16 fighter jets, currently stationed at Ämari Air Base as part of NATO's Baltic air policing mission, which conducted an identification flight.
This was the first violation of Estonian airspace by Russian aircraft this year.
"From Estonia's point of view, this is a very serious and regrettable incident, which is in no way acceptable," Estonian Foreign Minister Margus Tsahkna said.
14 мая 2025 19:28
Эстония попыталась задержать «гражданское судно» в международных водах Балтики. Оно принадлежит к российскому «теневому флоту»
…
По данным Z-каналов, к операции со стороны Эстонии были привлечены значительные силы, включая патрульный катер «Райу» (подтверждается данными сервиса Marine Traffic), патрульный катер «Курвиц», десантный вертолет и самолет PZL M28. Особо отмечается, что в инциденте также принимала участие авиация НАТО — самолеты МиГ-29 ВВС Польши. В качестве доказательства приводятся видео, снятые членами команды JAGUAR.
The Insider выяснил, что судно значится (1, 2) в списках украинской разведки и GreenPeace как входящее в российский «теневой флот», и подтвердил с помощью навигационных карт и сервиса MarineTraffic, что в момент сближения с патрульным катером «Курвиц» JAGUAR действительно находился в нейтральных водах.
Сообщается, что эстонские военные дважды предприняли попытки высадить десант с вертолета на борт судна. Однако экипаж JAGUAR, маневрируя и изменяя курс, как утверждают в Z-каналах, якобы не допустил высадки досмотровой группы и продолжил следование по намеченному маршруту в порт Приморск Ленинградской области.
Также утверждается, что на помощь судну пришел российский Су-35, который сопроводил его до вод РФ.
(выделено а.п.).
Норвежский военный аналитик Тор Аре Иверсен пишет, что, судя по сервисам отслеживания судов, JAGUAR действительно не подчинился требованиям эстонских властей и сейчас стоит на якоре около острова Гогланд (территория РФ), одного из внешних островов Финского залива. Он отмечает, что приведенные российскими каналами видео «выглядят подлинными», также, по его словам, эстонские военные корабли действительно были рядом с JAGUAR, судя по всему, в момент инцидента.
Это не первый случай подобных действий со стороны эстонских ВМС. 11 апреля был задержан танкер KIWALA под флагом Джибути, входящий в «теневой флот», на борту которого находились гражданин Китая и 23 гражданина Маврикия. В январе власти Германии отбуксировали к своим берегам дрейфовавший в Балтийском море другой танкер российского «теневого флота» — Eventin. Его конфисковали и сменили на нем экипаж.
Germany arrests three Ukrainians over alleged Russian parcel bomb plot
Prosecutors say men intended to attack German cargo transport by sending packages that would explode in transit
Three Ukrainian nationals have been arrested on suspicion of plotting parcel bomb attacks in Germany on behalf of the Russian state, according to prosecutors, reviving fears about an alleged Moscow-engineered sabotage campaign in Europe.
After the detonation of several parcels at European cargo centres last year, the German investigation drew comparisons with incidents believed to be part of a wave of hybrid attacks against western countries since Russia’s full-scale invasion of Ukraine.
The German federal prosecutor’s office said on Wednesday that the men, identified only as Vladyslav T, Daniil B and Yevhen B, in line with German privacy rules, had been detained in recent days in Germany and Switzerland.
They are accused of “secret agent activity for sabotage purposes” and of agreeing by, at the latest, March 2025 “with one or several persons presumed to be working for Russian state institutions” to carry out “aggravated arson” and “cause a detonation using explosives”.
The prosecutors alleged the men’s intent had been to carry out “explosives attacks on cargo transport in the Federal Republic of Germany” by shipping parcels from Germany to recipients in Ukraine carrying “explosives or incendiary devices” that would “detonate during transport”.
Vladyslav T allegedly sent two test packages containing GPS trackers in late March from Cologne, in western Germany, “to scout out suitable transport routes” on the orders of Yevhen B, who is believed to have provided the package contents via Daniil B.
The federal criminal police have been carrying out the investigation owing to its “special significance”, as is common in suspected terrorism cases. The news magazine Der Spiegel cited sources close to the investigation as saying that the plot had been at an early stage.
Regional officials said it was the test runs that had brought the plans to the attention of security authorities in North Rhine-Westphalia state. Its interior minister, Herbert Reul, said the arrests pointed to the “hybrid threat” posed by “low-level agents” working for Russian services for “little money”.
“We know that Russia is trying to destabilise western democracies by all means – including targeted sabotage and perfidious intelligence methods,” the German justice minister, Stefanie Hubig, said, adding that security authorities were “keeping a close eye on this threat”.
(выделено а.п.)
The chancellor, Friedrich Merz, did not mention the arrests during his first speech to parliament since taking office last week.
But he condemned murders, cyber-attacks and destruction of undersea data cables across Europe “that are overwhelmingly the work of the Russian state leadership and its helpers”
.
Merz called such plots “attempts to sow division” and said Germany and Europe would meet these security threats
“with the greatest decisiveness, with unity and above all with defence preparedness”
.
Germany is the second-largest national supplier of military aid to Ukraine after the United States and Merz has pledged his government’s unwavering support of Kyiv.
Last July, European security agencies were shaken by three separate explosions in packages sent from Lithuania, which detonated in Birmingham in the UK; Leipzig, Germany; and near Warsaw, in Poland.
All the couriers appear to have operated within the same network and transported similar content of sex toys and massage pillows.
Reuters reported that the devices were rigged to ignite using pre-set timers repurposed from inexpensive Chinese electronics typically used for tracking lost items. Their impact was intensified by tubes disguised as cosmetics, which were filled with a flammable gel containing compounds such as nitromethane.
Western security officials were quick to suspect Russian intelligence, with the incidents coming amid a series of other hostile acts.
German authorities said in October that a plane could have been downed if the devices had ignited in flight. Security officials noted the parcels were due to have been in the air when they caught fire and the delayed arrival of the aircraft had prevented a catastrophe.
The logistics firm DHL took measures to protect its network after fires at one of its warehouses in Leipzig.
When the US government became aware of the alleged plot, alarmed officials in Joe Biden’s White House reportedly contacted their Russian counterparts to demand the Kremlin put a stop to it.
Russia has denied any involvement.
Richard Moore, the head of the UK’s Secret Intelligence Service, commonly known as MI6, warned in November that Russia was waging a “staggeringly reckless campaign” of sabotage in Europe while also increasing its nuclear sabre-rattling to scare off other countries from backing Ukraine
(выделено а.п.).
Poland to close Russian consulate in Kraków over Warsaw fire.
Ministers say investigation proves Russian intelligence services were behind shopping centre blaze last year
Poland has said it will close down the Russian consulate in Kraków, after authorities in Warsaw announced they had found evidence proving Russia’s intelligence services were behind a huge fire that destroyed a shopping centre in the Polish capital last year.
The Polish foreign minister, Radosław Sikorski, wrote on X: “Due to evidence that the Russian special services committed a reprehensible act of sabotage against the shopping centre on Marywilska Street, I have decided to withdraw my consent to the operation of the consulate of the Russian Federation in Kraków.”
The fire, in May last year, damaged about 1,400 shops and service outlets, Polish authorities said. Sikorski said Poland would take further action if similar attacks occurred. Polish and other European intelligence services believe
Russia is orchestrating a campaign of sabotage attacks in Europe
(выделено а.п.), with some targets linked to the war in Ukraine but others picked at random with the aim of sowing chaos.
Investigators have also linked Russia to arson attacks in Lithuania and the UK
(выделено а.п.).
The Polish justice minister, Adam Bodnar, and the minister responsible for the secret services, Tomasz Siemoniak, released a joint statement on Sunday evening that said the investigation into the fire had required “extraordinary measures”, involving 55 prosecutors and 100 police officers over a period of four months.
“Based on the evidence gathered, we know that the fire was the result of arson instructed by the Russian secret services,” the statement said, adding that the operation was “organised and directed by a specific person residing in the Russian Federation”, although it did not name the person.
(выделено а.п.)
Authorities said some suspects in the case had already been apprehended, while others were still being sought. They did not give any information about the nationalities of the suspected perpetrators.
Intelligence services believe Russia’s sabotage campaign is directed by staff intelligence officers in Moscow, but carried out by freelancers and one-time recruits on the ground. In the past, the perpetrators have often been Ukrainian or Belarusian refugees. Some of them realise they are working for Russian intelligence, while others may think they are simply carrying out criminal work for money.
Piotr Krawczyk, a former head of Poland’s foreign intelligence service, told the Guardian earlier this month:
“The strategic aim is to sow discord and insecurity. They are not destroying significant infrastructure. They are concentrating on soft targets that influence a general perception of insecurity in society. This is classic psyops.”
(выделено а.п.)
Earlier this year, a Polish court sentenced a Ukrainian man, named as Serhiy S, to eight years in jail for planning an arson attack on a warehouse facility in the city of Wrocław. Although he did not follow through with the attack, he bought flammable items to carry it out, and Polish authorities traced the Telegram account that hired him to Russian intelligence services.
The judge in the case, Marcin Myczkowski, when announcing his verdict, said: “The goal of the accused was to lower our morale, to question the effectiveness and competency of our state, and to question our support for Ukraine.”
Russia already has only a skeleton diplomatic presence in Poland after a series of expulsions in recent years. In October, Poland closed the Russian consulate in the city of Poznań; Russia responded by shuttering the Polish consulate in St Petersburg. The Kraków consulate hosts Russian diplomats, and the foreign ministry in Warsaw said they had 30 days to leave.
“Warsaw continues to deliberately destroy relations, acting against the interests of its citizens,” the Russian state news agency RIA quoted Moscow’s foreign ministry spokesperson, Maria Zakharova, as saying. She promised an “adequate response” from the Russian side.
The mystery electric substation fires that 'bear the hallmarks of Russian sabotage': How spate of suspicious blazes are 'straight out of playbook' of Putin's GRU spy wing.
A mysterious spate of electrical substation infernos that have swept across the UK could potentially be the work of Russian saboteurs, a British spymaster has hinted.
Colonel Philip Ingram, a former officer in British military intelligence, said Putin's GRU spy agency might be 'testing the water' with attacks on key infrastructure.
It comes after a series of suspicious blazes ravaged substations close to hospitals, military bases, critical transport hubs and major sports stadiums nationwide.
Ex-spook Col Ingram claimed the targeting of such power sites was something that comes 'straight out of the playbook' of Russia's secretive GRU.
'There is a possibility what we're seeing with this spate of fires is tied in with some sabotage operation potentially by Russian GRU. You can't rule it out,' he warned.
'This is something within Russian military intelligence remit to identify and work out how to attack and potentially test those theories.'
Meanwhile, Poland's Prime Minister Donald Tusk yesterday accused Russian special services of ordering an arson attack that nearly destroyed a shopping centre in the country's capital Warsaw last year.
Russia has denied any involvement in the arson attack and accused Poland of Russophobia.
(выделено а.п.)
A series of suspicious fire at substations across Britain could be the handiwork of Russian spies, a former UK intelligence officer had claimed. Pictured: The fire at the substation which shut off power to Heathrow Airport in March
…
Government sources last night insisted there was 'no evidence' that foreign interference was involved in the spate of blazes - which were likely ignited instead due to 'technical issues'.
Col Ingram said the chance of some of the fires being linked to Kremlin spies was unlikely - but not impossible.
'It's more likely to be a coincidence than hostile intelligence services but we can't rule it out,' he said. 'Those investigating these fires need to look at it with an open mind.
'Even if they can't find evidence of a hostile state or of sabotage, that doesn't mean it's not necessarily them. They will be very good at hiding these things and that evidence.'
(выделено а.п.)
Col Ingram added during his time in working in the British Army, he had planned similar operations to disrupt enemy power supplies ahead of bombing runs.
'This is the sort of planning any intelligence organisation will do and do very carefully,' he said.
'When the Heathrow fire occurred, I was one of the many who thought this was a little too coincidental and too good.
It's right out the Russian GRU playbook; identifying things that are relatively unprotected and finding a way of causing damage to them.
(выделено а.п.)
He continued: 'I remember planning for bombing runs and we needed to shut down an enemy power facility.
'We targeted the substation. There was a lot of planning that went into this. We targeted bespoke equipment or things that would take months to repair.
'We used specialised munitions as they didn't cause large damage or casualties. But it took out a key component that effectively fried itself. We knew that this item was only built in a handful of places in the world and lead time to build it was several months.'
Russia has been accused of carrying out a number of sabotage attacks across European Nato countries in recent years.
According to a report from the Center for Strategic and International Studies (CSIS), they nearly tripled between 2023 and 2024, after quadrupling between 2022 and 2023.
Transportation and critical infrastructure are often the prime targets for such sabotage, the CSIS claimed.
(выделено а.п.).
About 27 per cent of the known attacks were against transportation targets, another 27 per cent hit government sites, and 21 per cent were against critical infrastructure, including the electricity grid, pipelines and undersea fiber-optic cables, the think-tank added.
In November Britain's foreign spy chief accused Russia of waging a 'staggering reckless campaign' of sabotage across European.
Speaking in Paris, Richard Moore, the head of Britain's Secret Intelligence Service known as MI6, said: 'We have recently uncovered a staggeringly reckless campaign of Russian sabotage in Europe, even as Putin and his acolytes resort to nuclear sabre-rattling to sow fear about the consequences of aiding Ukraine
(выделено а.п.).
'The cost of supporting Ukraine is well known but the cost of not doing so would be infinitely higher. If Putin succeeds China would weigh the implications, North Korea would be emboldened and Iran would become still more dangerous.'
The view was backed by Ken McCallum, the head of MI5, who warned Russia's intelligence agency has been on a relentless mission to create 'sustained mayhem on British and European streets'.
During his annual security update on the threats posed by Britain, Mr McCallum said GRU agents had carried out 'arson, sabotage and more dangerous actions conducted with increasing recklessness'.
'The UK’s leading role in supporting Ukraine means we loom large in the fevered imagination of Putin’s regime, and we should expect to see continued acts of aggression here at home,' MI5's director-general warned.
'The GRU in particular is on a sustained mission to generate mayhem on British and European streets: we’ve seen arson, sabotage and more. Dangerous actions conducted with increasing recklessness.'
(выделено а.п.)
A Government spokesman last night told MailOnline: 'We do not comment on speculation.'
London Fire Brigade was approached for comment.
Бизнесмен Вадим Новинский по просьбе Зеленского в начале войны связывался с российским руководством для переговоров по остановке войны.
Так он ответил Зеленскому, который накануне заявил, что бизнесмен «представлял интересы Путина».
«Люди господина Медведчука, Новинский, - все это есть, есть соответствующие свидетели, записи и так далее, - представляли интересы Путина, говоря напрямую со мною, по телефону, в самый сложный момент, когда мы были в блокаде, нам говорили, как надо сдавать территории, страну и так далее, как куда мне надо бежать, иначе что меня не будет, моей семьи», - сказал Зеленский, поясняя, зачем он запретил переговоры с российским президентом.
Новинский опроверг, что «представлял интересы Путина». И заявил, что действительно звонил в Россию, но делал это по поручению самого Зеленского.
«Хочу напомнить господину Зеленскому, что в первые дни войны именно по его личной просьбе и, с ведома руководителей силовых структур и, его ближайшего окружения, я действительно связывался с рядом лиц в Российской Федерации, согласовывая все свои действия с президентом Украины, помогая организовывать переговорный процесс украинской и российской групп в Гомеле. Ни о каком предложении бегства, капитуляции или других действиях речь с моей стороны не шла – предметом обсуждения была исключительно переговорная рамка, предваряющая встречу между делегациями Украины и России», - сообщил Новинский.
Он предложил Зеленскому опубликовать записи его с Новинским телефонных разговоров
«без купюр и искажений».
«Заявления господина Зеленского вынуждают меня раскрыть определенные детали, которые не делают чести ни ему, ни многим людям из его окружения. В ближайшее время я решу, каким образом и когда я обнародую данные, свидетелем которых мне пришлось быть», - сказал бизнесмен.
Будет ли всплеск преступности из-за возвращения с фронта ветеранов после завершения войны?
Одним из проблемных моментов завершения войны и в Украине, и в России часто называют проблему военных, которые вернутся фронта с психологическими травмами, что может вызвать всплеск преступности и насилия.
Тем более, что уже есть пример возвращения с войны заключенных, освобожденных после подписания контракта с минобороны РФ, которые отметились многочисленными преступлениями.
Более того, эту проблему западные СМИ называют одной из причин, по которой Путин может отказаться от перемирия («он боится возвращения военных с фронта»). А в Чехии, например, видят (https://t.me/stranaua/192658) угрозу роста криминалитета из-за того, что украинские ветераны войны поедут в ЕС.
Безусловно, после каждой войны подобные проблемы возникали – люди возвращаются с фронта с ПТСР и потому часто после наступления мира отмечается всплеск преступности.
Однако масштаб этой проблемы, в случае завершения войны в Украине, для обеих стран напрямую зависит от ответа на два вопроса.
Первый – будет ли проведена массовая демобилизация армии, либо после войны ее численность сохранится плюс-минус на нынешнем уровне. Или, как вариант, демобилизация будет лишь добровольной (кто хочет – уходит на гражданку, кто не хочет остается на службе).
Второй – будут ли в армии платить и далее зарплаты гораздо большие, чем в среднем по стране (пусть и не такие большие как сейчас).
Если массовой демобилизации не проведут, а высокие зарплаты останутся, то резкого обострения проблем из-за вернувшихся с фронта не будет, в виду того, что таковых окажется очень мало.
Это сейчас в армию набрать народ проблемно, потому что есть угроза быть убитым. Если же война закончится и при этом зарплаты в армии останутся большими, то и украинское, и российское войско станет крайне привлекательным местом работы: приличный доход, казенное обеспечение, многочисленные льготы, уважение и статус в обществе. Из не воюющей армии с хорошими зарплатами большинство ныне служащих не уйдут (тем более, что и в российской, и в украинской армии высокий процент выходцев из бедных слоев населения, которым на гражданке будет трудно найти работу с такой же зарплатой). Наоборот, будет стоять очередь из желающих подписать контракт.
Если объявят добровольную демобилизацию, то часть военных, безусловно, отправится домой. Но это, как правило, будут люди, которые понимают, чем они на гражданке займутся – у кого есть хорошая работа либо свой бизнес. И такие как раз в меньшей степени могут стать угрозой для общества, так как относительно быстро вернутся к нормальной жизни.
А вот самый проблемный контингент служить останется. И будет проходить послевоенный курс «психологической реабилитации» под чутким присмотром отцов-командиров, которые в обеих армиях за годы войны выработали широкий инструментарий мер воздействия на бойцов, демонстрирующих признаки неадекватного поведения.
Старые-новые лица.
Кто поедет на переговоры в Стамбул от России.
Владимир Путин утвердил состав делегации для завтрашних переговоров в Стамбуле: как и три года назад, возглавит ее экс-министр культуры и помощник президента РФ Владимир Мединский.
Также в нее включены начальник ГРУ Игорь Костюков, замминистра обороны Александр Фомин и замглавы МИД Михаил Газулин
(выделено а.п.). В качестве экспертов привлечены представители разных ведомств.
📌 Мединский во главе делегации — прекрасный ответ на то, где российское руководство видело хотелки Зеленского по поводу присутствия тех или иных лиц, а также угрозы европейских лидеров по поводу прекращения огня и иных вопросов.
В то же время делегация не ограничивается озвученными фамилиями публичных лиц. Поэтому, как было замечено, по факту Зеленский будет разговаривать с военной делегацией, разбавленной гражданскими чиновниками.
❗️Пока даже нельзя однозначно сказать, состоится ли встреча вообще. Однако пока все выглядит так: Россия назначает конкретную дату и игнорирует все требования. В то же время Зеленский устраивает цирк, но в конечном итоге молча соглашается без всяких условий.
Что дает некоторое представление о позициях сторон перед переговорами.
Возвращение к стамбульскому формату в буквальном смысле. Анализирует корреспондент Русской службы Би-би-си Сергей Горяшко.
В переговорах с Украиной Путин решил вернуться к «стамбульскому формату» в самом буквальном смысле — последние сомнения Кремль развеял, опубликовав состав российской делегации. Приглашение на личную встречу от Зеленского в Стамбул, Путин, по всей видимости, решил проигнорировать. Зачем Кремль держал интригу до позднего вечера среды, понятно — объяви Путин имена переговорщиков в субботу, интерес к планируемой встрече сразу бы оказался около ноля.
В усиление главе новому-старому главе делегации Мединскому назначили замглавы МИДа, ответственного за отношения со странами СНГ (Украина членом СНГ никогда не была, она окончательно вышла из организации в 2018 году). Впрочем, все справедливо — и администрация президента, и МИД представлены.
Военных вновь репрезентует генерал Фомин («робот с бумажкой» на переговорах с США в 2021 году — это в том числе и про него).
Разведку тоже не обошли стороной — в делегацию включили адмирала Костюкова, главу ГРУ.
Де-юре, украинской стороне есть, с кем встретиться (разве что с Костюковым есть вопросы — глава ГУР Кирилл Буданов в Турцию не собирался). Де-факто, все российские визави по статусу ниже коллег из Киева — не министры, а замы.
Именно Мединский и Фомин объявляли по итогам последних российско-украинских очных переговоров больше трех лет назад, что Россия в качестве «жеста доброй воли» отступает из Киевской и Черниговской областей, а с Киевом Москва будет обсуждать нейтральный и безъядерный статус Украины.
Тогда же появилось стамбульское коммюнике — проект соглашения, в котором в том числе предлагалось отложить вопрос о статусе Крыма на 15 лет и вынести обсуждение тогда контролируемых пророссийскими «народными республиками» территорий Донбасса на обсуждение президентов — России и Украины. Дальше этого проекта переговоры не двинулись, о причинах мы писали.
Путин же в 2023 продемонстрировал некий якобы парафированный украинской делегацией проект «Договора о постоянном нейтралитете и гарантиях безопасности Украины». Официальный Киев неоднократно говорил, что даже в том документе, который показывал Путин, было видно, сколько разногласий осталось у Москвы и Киева, а парафировать — то есть подписывать и передавать обсуждать на президентский уровень — никто из делегатов полномочий не имел.
Путин уже три года повторяет мантру о том, что мировое соглашение еще в 2022 было так близко, но европейские союзники заставили Украину продолжать воевать. Объявленный Кремлем состав делегации говорит скорее о том, что спустя больше трех лет чудовищной войны посреди Европы, что отношение Москвы к мирным переговорам с Украиной не поменялись. Они — не в приоритете.
После того, как Путин ясно дал понять, что не будет присутствовать на завтрашних переговорах с Украиной в Стамбуле, американский чиновник сообщил Reuters, что Трамп также не будет присутствовать.
Состав российской делегации утвержден. В ней, как и ожидалось нет Путина.
Возглавил ее уроженец Украины, председатель Союза писателей России Мединский, который был главой делегации и на прерванных переговорах весной 2022 года.
То есть Москва этим в очередной раз подчеркивает, что хочет, чтоб переговоры базировались на уже проработанном проекте соглашения, который был подготовлен три года назад в Стамбуле, но так и не утвержден.
«Москва рассматривает нынешние переговоры как продолжение переговорного процесса, начатого три года назад в том же Стамбуле, и путь к устранению первопричин конфликта. Этим и обусловлен выбор переговорщиков», - пишет российский "Коммерсант".
Напомним, в тех соглашениях был предусмотрен нейтральный статус Украины и гарантии безопасности для нее от пяти постоянных членов Совбеза ООН (США, Китай, Россия, Франция и Британия). А также ограничение численности ВСУ. Кроме того, Москва настаивала на «денацификации» внутренней политики и полной взаимной отмене всех санкций и исков в международные суды Украины и России друг против друга.
Теперь дальнейшее зависит от реакции Зеленского, который уже вылетел в Турцию. Скажет ли он, что в виду отсутствия Путина в делегации Украина не будет участвовать в переговорах и они сорвутся ещё не начавшись? Либо отправит на переговоры украинской делегацию во главе с Ермаком или Сибигой?
К слову, то, что Путина нет в составе делегации не исключает того, что он может полететь в Стамбул или же встретиться с Трампом в одной из стран Персидского залива, где будет находиться президент США.
Но это возможно только если будут полностью согласованы как условия по прекращению огня, так и «мирная сделка» с Кремля с Трампом (что РФ получит от Вашингтона за согласие на перемирие и какие сделает ответные шаги).
Кроме того, переговоры (если они будут) могут продлиться не один день. Сигнал об этом дал спецпредставитель Трампа Уиткофф, который приедет на переговоры в пятницу 16 мая.
Путин утвердил состав делегации России для переговоров с Украиной:
«✔️Мединский В.Р. – помощник президента России (глава делегации)
✔️Галузин М.Ю. – заместитель министра иностранных дел России (член делегации)
✔️Костюков И.О. – начальник Главного управления Генерального штаба Вооруженных Сил России (член делегации)
✔️Фомин А.В. – заместитель министра обороны России (член делегации)
Утвердить следующий состав экспертов для переговоров с Украиной:
✔️Зорин А.С. – первый заместитель начальника информации управления Генерального штаба Вооруженных Сил России
✔️Подобреевская E.C. – заместитель начальника Управления президента России по государственной политике в гуманитарной сфере
✔️Полищук А.А. – директор Второго департамента стран СНГ МИДа России
✔️Шевцов В.И. – заместитель начальника Главного управления международного военного сотрудничества Минобороны России».
France Says Russian Jet Breached NATO Airspace Over Baltic Sea Amid Sanctions Enforcement | APT.
Источник видео.
Цитата:
Russian Tanker Defies NATO Navy in Baltic Showdown | Times Now World.
Источник видео.
Цитата:
Nato and Russia clash over Baltic Sea tanker.
Источник видео.
Цитата:
NATO fighter & Russian Su-35 CLASH over Putin's shadow fleet tanker.
Источник видео.
Цитата:
Venäjän hävittäjä kävi tarkistamassa tilanteen, kun Viro yritti pysäyttää varjolaivaston tankkeria
Viron merivoimat yritti pysäyttää Britannian pakotelistalla olevan Jaguar-öljytankkerin tiistaina, mutta se ei totellut käskyjä.
Venäjä lähetti hävittäjän tarkistamaan tilanteen, kun Viro yritti pidättää Venäjän varjolaivaston tankkerin tiistaina. Asiasta kertoi torstaina Viron ulkoministeri Margus Tsahkna Nato ulkoministerien epävirallisessa kokouksessa Antalyassa Turkissa.
– Venäjä lähetti hävittäjän tarkistamaan tilanteen, ja tämä hävittäjä loukkasi Naton ilmatilaa lähes minuutin ajan, Tsahkna sanoi.
Hän huomautti, että Venäjä on toimellaan virallisesti kytkeytynyt varjolaivastoon.
– Venäjä on valmis suojelemaan varjolaivastoa. Tilanne on todella vakava, Tsahkna sanoi.
(выделено а.п.)
Viron mukaan Jaguar-niminen öljytankkeri purjehti laittomasti ilman lippua, ja Britannia oli asettanut sen pakotelistalleen perjantaina. Viron merivoimat yritti pysäyttää sen tiistaina.
”Voimankäyttöä pidettiin tarpeettomana”
Viron laivaston komentaja Ivo Vark kertoi uutistoimisto Reutersille sähköpostitse, että Jaguar oli Naissaaren lähellä Tallinnan edustalla, kun laivasto otti siihen yhteyden tiistaina kello 18.30.
Varkin mukaan alus purjehti ”ilman kansallisuutta”, ja siksi Virolla oli velvollisuus vahvistaa aluksen asiakirjat ja laillinen status.
– Alus kieltäytyi yhteistyöstä ja jatkoi matkaansa kohti Venäjää.
Voimankäyttöä, mukaan lukien alukselle nousemista, pidettiin tarpeettomana ottaen huomioon aluksen kansallisuuden puuttumisen
.(выделено а.п.)
Viron merivoimat saattoi aluksen Viron aluevesiltä Venäjän aluevesille. Viro halusi siten varmistaa, ettei sen vedenalaiselle infrastruktuurille ei syntyisi minkäänlaista vahinkoa.
Marinetraffic-sivuston mukaan Jaguar oli torstaina ankkurissa lähellä Primorskin satamaa Venäjällä.
МИД Литвы прокомментировал инцидент с танкером "теневого флота" РФ в Эстонии.
Министр иностранных дел Литвы Кястутис Будрис заявил, что доступ "теневого флота" России к Балтийскому морю должен быть ограничен.
Об этом он заявил в начале встречи министров иностранных дел НАТО в Турции, его слова цитирует литовский вещатель LRT, передает "Европейская правда".
По словам главного дипломата Литвы, после недавнего инцидента в Эстонии, когда российский военный самолет нарушил воздушное пространство при попытке Военно-морских сил страны остановить танкер "теневого флота" России, нужен более жесткий контроль.
"Учитывая опасность, которую эти суда представляют для окружающей среды – не говоря уже об инфраструктуре, – и тот факт, что они не застрахованы, мы должны ограничить их доступ к Балтийскому морю", – отметил он.
Оценивая инцидент в Эстонии, литовский министр отметил, что он является серьезным сигналом об активности "теневого флота" РФ в Балтийском море.
"Мы считаем, что действия Эстонии как прибрежного государства соответствуют нормам международного морского права. Они имеют право – особенно когда судно не имеет флага – проверить груз. Капитан судна не подчинился указаниям, а то, что российский самолет сразу проявилл себя, маневрировал опасно и нарушил воздушное пространство Эстонии, создало угрозу для всех присутствующих и фактически выглядело как оборона этого судна – это демонстрирует прямую связь между Россией и теневым флотом", – заявил Будрис.
Он добавил, что этот инцидент еще раз подчеркивает необходимость присутствия НАТО в регионе.
По поводу подготовки к возможным подобным инцидентам литовский дипломат отметил, что страны Балтийского моря должны принять дополнительные совместные решения.
"Страны Балтийского моря должны обсудить, какие дополнительные меры мы можем принять с берега. В ближайшие дни я буду находиться в Таллинне на Совете стран Балтийского моря, где мы обсудим это с министрами иностранных дел стран региона", – сказал он, добавив, что в Таллинне будет подписан совместный меморандум по защите подводной инфраструктуры.
ВМС Эстонии пытались остановить танкер Jaguar, который проходил через международные воды Финского залива в направлении порта Приморск. Считается, что судно относится к теневому флоту РФ.
По имеющимся данным, экипаж танкера отказался выполнить указания эстонских пограничников, однако судно покинуло экономические воды Эстонии.
Также в ответ на действия эстонских военных Россия направила истребитель, который, по сообщению эстонской армии, нарушил воздушное пространство страны.
Budrys: turime riboti Rusijos šešėlinio laivyno galimybes patekti į Baltijos jūrą
Turkijoje viešintis Lietuvos užsienio reikalų ministras Kęstutis Budrys sako, jog reikėtų riboti šešėlinio Rusijos laivyno patekimą į Baltijos jūrą. Anot šalies diplomatijos vadovo, po Estijoje fiksuoto incidento, kai mėginant sustabdyti, kaip manoma, Rusijos šešėlinio laivyno tanklaivį oro erdvę pažeidė Rusijos karinis lėktuvas, būtina imtis griežtesnės kontrolės.
Kęstutis Budrys
„Atsižvelgiant į laivų pavojingumą gamtai – jau nekalbu apie mūsų infrastruktūrą, apie tai, kad jie neturi draudimo – mes turime riboti tokių laivų patekimo į Baltijos jūrą galimybes. Jie patenka per Danijos sąsiaurius ir tais atvejais, kai neaišku, kokia yra vėliava, neaišku, kokia yra registracija, neaišku, ar yra draudimas, koks yra krovinys ir iš viso kokios yra intencijos – mes turime vykdyti didesnę kontrolę“, – prasidedant NATO užsienio reikalų ministrų susitikimui Turkijoje sakė K. Budrys.
Vertindamas incidentą Estijoje, ministras pažymėjo, jog įvykis yra rimtas ir dar kartą primena valstybėms, jog Rusijos šešėlinis laivynas išlaiko savo aktyvumą Baltijos jūroje.
„Estijos, kaip pakrantės valstybės, veiksmai, mūsų vertinimu, atitinka tarptautinę jūrų teisę. Jie turi teisę – ypač kai laivas yra be vėliavos – patikrinti, koks yra krovinys. Laivo kapitonas nesilaikė nurodymų ir tai, kad Rusijos orlaivis iš karto prisistatė ir pavojingai manevruodamas, šalia to dar pažeisdamas Estijos oro erdvę kėlė grėsmę visiems, kurie ten buvo ir tokiu būdu lyg tai gynė laivą – parodė tiesioginį ryšį tarp Rusijos ir šešėlinio laivyno“, – dėstė šalies diplomatijos vadovas.
(выделено а.п.)
Taip pat, anot jo, tai dar vienas priminimas, jog NATO buvimas Baltijos jūroje yra būtinas saugumo ir stabilumo garantas.
„Tai yra dar kartą priminimas, kad būtinas NATO buvimas Baltijos jūroje ir saugumo, stabilumo užtikrinimas. Reikia pratęsti dabar vykstančią „Baltic Sentry“ misiją ir toliau“, – nurodė jis.
„Kitas priminimas, kad turime išplėsti šešėlinio laivyno sankcijas – ir dėl to Lietuva intensyviai prisidėjo, papildomai beveik 200 laivų įdėta į 17 (Europos Sąjungos sankcijų – ELTA) paketą“, – kalbėjo K. Budrys.
Be to, svarstant apie pasiruošimą galimiems panašiems incidentams, K. Budrys pažymėjo, jog Baltijos jūros valstybės turi tartis dėl papildomų bendrų sprendimų.
„Baltijos jūros valstybės turime kalbėtis apie tai, kokių papildomų priemonių iš kranto mes turėtume imtis. Tai artimiausiu metu, artimiausiomis dienomis būsiu Taline, vykstančioje Baltijos jūros valstybių taryboje, kur drauge su Baltijos valstybes vienijančių šalių užsienio reikalų ministrais apie tai ir kalbėsimės“, – teigė jis, pridurdamas, kad Taline bus pasirašytas ir bendras regiono šalių memorandumas dėl povandeninės infrastruktūros apsaugos.
„Tai, kad Rusija pritraukia savo karinius pajėgumus – reiškia, kad mes darome teisingus žingsnius. Ne viską esame padarę iki galo, dirbame toliau“
, – padėtį apibendrino jis(выделено а.п.).
ELTA primena, kad Estijos karinės jūrų pajėgos bandė sustabdyti tanklaivį „Jaguar“, kuris per tarptautinius Suomijos įlankos vandenis plaukė į Primorsko uostą. Šis laivas, spėjama, priklauso Rusijos šešėliniam laivynui.
Kaip teigia šaltiniai, tanklaivio įgula atsisakė vykdyti Estijos valdžios institucijų nurodymus. Visgi, iš Estijos ekonominių vandenų laivas išplaukė. Pranešama, kad reaguodami į Estijos karinių pajėgų veiksmus rusai pasiuntė savo naikintuvą – Estijos kariuomenė pranešė, jog pastarasis pažeidė šalies oro erdvę.
Užsienio reikalų ministerija Taline išsikvietė Rusijos ambasados reikalų patikėtinį ir įteikė jam diplomatinę notą.
Kariuomenė pažymi, kad tai buvo pirmasis toks Rusijos įvykdytas oro erdvės pažeidimas šiais metais ir kad jis truko mažiau nei minutę
(выделено а.п.).
Эстония попыталась задержать один из кораблей "теневого флота" РФ
…
Как сообщил агентству командующий Иво Вярк, эстонские военные связались с ним по радио в 15:30. Поскольку судно шло "без национальной принадлежности", Эстония "была обязана проверить документы и правовой статус судна", пояснил Вярк.
Экипаж этого судна отказался сотрудничать с Эстонией, и поэтому ВМС страны сопроводили его в российские воды.
...
Материал полностью.
Ukraine Reveals Advanced Naval Drones Behind Successful Attacks on Russian Warships in Black Sea
In a landmark event that marks a turning point in naval warfare, Ukraine’s Main Directorate of Intelligence (GUR) publicly revealed its complete arsenal of combat-tested sea drones on May 14. The unprecedented presentation in Kyiv showcased how unmanned surface vehicles (USVs) have reshaped the military balance in the Black Sea amid Russia’s ongoing invasion of Ukraine.
Led by Lieutenant General Kyrylo Budanov, the head of the GUR, the event was the first public exhibition of the full range of Ukraine’s maritime drones. These cutting-edge weapons, developed and deployed by the GUR’s elite Group 13 special unit, have inflicted devastating losses on the Russian Black Sea Fleet and redefined what naval power looks like in the 21st century.
“We are not just defending our coasts,” said Budanov. “We are forcing Russia to reconsider its entire presence in the Black Sea.”
The centerpiece of the exhibition was the Magura drone family—stealthy, high-speed, remotely operated vessels engineered for reconnaissance, assault, and multi-role missions. Each drone variant has already been proven in combat, with multiple successful operations behind enemy lines.
•
Magura V5
: Known worldwide for its role in disabling and destroying multiple Russian naval assets, including the Ivanovets and Caesar Kunikov. This model is designed for direct strikes and carries a large explosive payload.
•
Magura V6P
: A versatile, multipurpose variant, the V6P can adapt to a wide range of missions, from surveillance to support roles, and can carry both kinetic and non-kinetic payloads.
•
Magura V7
: The latest in the series, the V7 made history by becoming the first sea drone to destroy a combat aircraft. A separate model displayed at the event featured a mounted machine gun system—an innovation in sea drone weaponization.
“This is the future of asymmetric naval warfare,” said a senior defense analyst present at the exhibition. “Low-cost, high-precision, remote systems that outmaneuver traditional fleets.”
While the drones themselves attracted most of the attention, the elite unit operating them—Group 13—has become legendary within Ukraine’s military community. Composed of top-tier naval and special operations personnel, the unit has conducted some of the most audacious operations of the war.
The commander of Group 13, known only by the call sign “Thirteenth,” addressed reporters at the event. His words underscored the impact of the drones on the strategic calculus in the region.
“By the end of 2024, the Black Sea was no longer a safe space for Russian forces,” said Thirteenth. “On December 31, we struck three Russian helicopters—two destroyed, one damaged—and took down two aircraft in one night. This is the new standard of effectiveness.”
Since their deployment, Magura drones have struck
17 Russian maritime and airborne targets
, completely destroying
15
. Among these are high-value assets such as:
• The Sergey Kotov, a large patrol vessel.
• The Ivanovets and Caesar Kunikov, two Russian landing ships.
• Multiple Mi-8 transport helicopters.
• At least one Su-30 fighter jet.
Ukraine’s military intelligence estimates the total financial damage inflicted by these drones exceeds
$500 million
—a significant blow to the Kremlin’s naval capabilities.
Russian ships have since retreated to port and now operate under strict defensive conditions. Surveillance and strike missions in contested waters have dropped sharply, according to both Ukrainian and NATO observers.
The success of Ukraine’s sea drone program highlights a dramatic evolution in modern warfare: how an underdog can leverage innovation and adaptability to counter superior conventional forces. The drones, some costing less than a single anti-ship missile, offer a high return on investment.
Unlike traditional naval assets, these drones are expendable and difficult to detect. Their small profile and radar-absorbing design allow them to slip past enemy defenses, particularly during nighttime or poor weather conditions. Moreover, their operations are not limited by human constraints—no pilots are at risk.
“This isn’t just a tool of war,” said military analyst Olena Markovych. “It’s a blueprint for the next generation of naval strategy—smart, precise, and deeply disruptive.”
Ukraine’s drone program is now being studied by militaries across the globe. From NATO member states to countries in the Indo-Pacific concerned about maritime threats, the lessons from Ukraine’s use of USVs are already shaping procurement and development programs worldwide.
“The Russians expected a traditional naval fight,” said one Western defense official. “What they got was a tech-savvy, agile opponent that turned their own sea into a danger zone.”
Ukraine’s defense ministry has hinted at ongoing development of longer-range, more autonomous versions of the Magura series. These next-gen drones could potentially operate beyond the Black Sea, expanding Ukraine’s ability to deter or strike adversaries further afield.
More than just weapons, the sea drones have become symbols of Ukraine’s defiance and ingenuity in the face of a larger invader. From homemade modifications to world-class battlefield results, the evolution of the Magura fleet mirrors Ukraine’s broader transformation since the start of the full-scale invasion in 2022.
“It’s not about size or budget,” said Thirteenth. “It’s about will, precision, and the courage to try something new. That’s what we’ve done with these drones.”
As the war drags into its third year, the unveiling of Ukraine’s sea drone capabilities sends a message: Ukraine is not just defending its territory—it is innovating its way toward victory.
While Russia scrambles to adapt, Ukraine’s military continues to pioneer methods that challenge traditional doctrines. And with support from Western partners and internal engineering talent, the Magura series is likely only the beginning.
“This is the first time these drones have been shown in public,” said General Budanov. “It won’t be the last time you hear about them.”
ГУР впервые показало новые морские дроны серии Magura
Морские дроны Magura. Фото: ГУР
Главное управление разведки Министерства обороны Украины впервые показало свои новые морские дроны серии Magura.
Их презентовал лично начальник ГУР МО Кирилл Буданов.
Среди представленных моделей - две версии Magura V7, дрона-ракетоносца, который, по словам разработчиков, не имеет аналогов в мире.
Также были представлены Magura V5, мультифункциональная платформа Magura V6P, ракетоноситель Magura V7, впервые в истории уничтоживший вражеский боевой самолет и Magura V7 с пулеметом.
На презентации помимо Буданова и спикера ГУР Андрея Юсова присутствовали также представители специального подразделения Group 13 – операторы дрона Magura, которые поделились результатами боевого применения, деталями разработки и видением будущего морских дронов в обороне Украины.
По словам Юсова, в настоящее время морские дроны Magura успели уничтожить 21 вражескую цель: 16 кораблей, 3 вертолета и 2 истребителя - стоимость только последних оценивается в более чем 100 миллионов долларов.
Спикер ГУР добавил, что имя Magura имеет несколько значений – высокая гора, богиня, но сейчас это также "страх российских оккупантов появляться в Черном море и над ним".
Ранее в сети появилось фото украинского морского дрона Magura V7, который сбил российский самолёт Су-30 в Черном море.
...
Материал полностью.
Цитата:
Merikaapeli osaa nyt varoittaa lähestyvästä uhasta ja sitä valmistetaan Suomen korkeimmassa rakennuksessa.
Kaapelivalmistaja Prysmian on kehittänyt merikaapeleihinsa lähestyvästä uhasta varoittavaa tekniikkaa. Uusi kaapelitorni mahdolllistaa tuotannon kasvun.
Suomen korkein rakennus, Prysmianin kaapelitorni Kirkkonummen Pikkalassa näkyy ja sieltä näkee kauas.
Näin rakennusta luonnehtii Prysmian Nordicsin toimitusjohtaja Salli Hara.
Merikaapelia valmistavan tehtaan torni on edennyt pikavauhtia, sillä yhtiö kertoi rakennusaikeistaan 2,5 vuotta sitten ja harjakorkeutensa torni saavutti 1,5 vuotta sitten.
Nyt 185 metrin korkeuteen yltävä torni on valmis.
Psymian Nordicsin toimitusjohtaja Salli Hara nauraa, kun häneltä kysyy, tekikö Kirkkonummen tehtaan perustaja Nokia aikanaan virheen, kun se luopui kaapelituotannosta: ”Sitä pitää kysyä heiltä!”. Kuva: Paula Tiainen / Yle
Kaapeli varoittaa lähestyvästä uhasta merellä
Prysmianin Kirkkonummen tehtaalla valmistetaan järeää merikaapelia, joka on tarkoitettu sähkönsiirtoon esimerkiksi massiivisista merituulipuistoista mantereelle.
Nyt Prysmian on kehittänyt omiin merikaapeleihinsa akustisen sensorin, joka pystyy varoittamaan lähestyvästä uhasta, kuten esimerkiksi meren pohjaa pitkin raahautuvasta ankkurista.
Sen toiminta perustuu vedessä kulkeviin ääniaaltoihin, joita sensorin, eli käytännössä kaapelin sisällä kulkevan valokuidun avulla on mahdollista havainnoida.
– Maailmanpoliittinen tilanne muodostaa riskin merenalaisille kaapeleille, kuten olemme nähneet. Samaan aikaan on korostunut myös merenalaisten siirtolinjojen tärkeys, Prysmianin Transmissionin varatoimitusjohtaja
Raul Gil
toteaa.
Prysmianin mukaan kaapeliturvallisuutta kehitetään parhaillaan EU-tasolla.
Järeän merikaapelin rakenne poikkileikkauksessa. Kaapelin sisällä kulkevien valokuitujen kautta on mahdolista havainnoida myös ääniaaltoja. Tämän kaapelin halkaisija on noin 30 senttiä. Kuva: Sasha Silvala / Yle
Vaikka mahdollista hyökkäystä ei systeemin kautta voisikaan estää, se helpottaa vikakohdan paikantamista jälkikäteen.
Tällaisia kaapeleita valmistetaan jo Kirkkonummen tehtaalla, jota espanjalainen Raul Gil kuvailee ”maailman parhaaksi kaapelitehtaaksi”.
Prysmianilla on reilut sata tuotantolaitosta yli viidessäkymmenessä maassa. Suomessa yhtiöllä on Kirkkonummen lisäksi tehdas myös Oulussa.
Työntekijämäärä kasvaa edelleen
Tornin huipulla, näköalatasanteiden ympäröimällä pienellä, hyvin tuulisella pihalla kasvaa puita.
Viereisestä kokoustilasta aukeaa hulppea näkymä avomerelle. Idän suunnasta voi erottaa Helsingin siluetin.
Alaviistossa, tehtaan omassa satamassa merikaapelilaiva tekee lähtöä Yhdysvaltoihin. Kohteensa se saavuttaa noin neljän viikon kuluttua.
Näkymä Kirkkonummen kaapelitornista Helsingin suuntaan. Torni näkyy ainakin Kalasataman talojen yläkerroksiin, Turun moottoritielle, Lohjanharjulle ja Kallbådanin majakalle saakka. Kuva: Paula Tiainen / Yle
Tornista kelpaa tiirailla maisemia, mutta ennen kaikkea sillä on tärkeä rooli Prysmianin kaapelituotannossa. Sen avulla on mahdollista valmistaa entistä pidempiä yhtenäisiä merikaapeleita aikaisempaa nopeammin.
Pystysuoralla tuotantolinjalla kaapeli pysyy helpommin symmetrisen pyöreänä kuin vaakalinjalla.
Merikaapelikysyntä ja -tuotanto kasvattavat myös työntekijöiden tarvetta Kirkkonummella.
Tehtaan työntekijämäärä on kasvanut viime vuosina ja se nousee edelleen nykyisestä reilusta 500:sta yli 600:aan vuoteen 2027 mennessä.
Tornin avajaisnauhan leikannut opetusministeri Anders Adlercreutz (r.) iloitsi tornin valmistumisesta myös Kirkkonummen asukkaana ja ammattikuntansa, eli arkkitehtien edustajana. Kuva: Paula Tiainen / Yle
Henkilökuntaa Pikkalan tehtaan tarpeisiin on ainakin toistaiseksi löytynyt riittävästi. Italialaisomisteisen tehtaan työntekijöiden joukossa on runsaasti myös kansainvälistä väriä.
– Tämähän on nykyisin melkein teknologiateollisuutta, joten tekijöitä on tähän mennessä löytynyt aika hyvin. Toivon toki, että jatkossakin löytyy, kun rekrytointi jatkuu, toimitusjohtaja Salli Hara toteaa.
Hara pääsi esittelemään tornia ensimmäisille vieraille keskiviikkona.
– Tornin valmistuminen on loistava merkkipaalu koko Prysmian Groupille, Kirkkonummelle ja meidän henkilökunnalle täällä. Pikkala on meidän lippulaivatehdas maailmanlaajuisesti. Tämä päivä vetää hiljaiseksi, mutta myös hyvin ylpeäksi.
Примечательная статья из «Politico» к выборам в Румынии о «неправильном» кандидате Георге Симионе (George Simion). России он конечно ни к чему: кондовый националист, для которого независимая Молдова законная область Румынии. Но он противник Евросоюза. И он им, конечно - враг. Враг как таковой и враг, как грозный симптом предвестник скорой неотвратимой и окончательной гибели либеральной Европы.
Цитата:
Romanian wild card George Simion sets Brussels' nerves on edge
The presidential front-runner’s hostility to Ukraine is creating a rift with fellow European conservatives.
Is Europe about to have another clamorous disruptor at the leaders’ top table?
That’s certainly the fear in Brussels, as the hard-right ultranationalist George Simion stands a strong chance of winning the Romanian presidency on Sunday.
European officials are particularly worried the 38-year-old firebrand will join the current duo of wreckers — Hungary’s Viktor Orbán and Slovakia’s Robert Fico — in seeking to scupper aid to Ukraine just as the EU wants to dial up pressure on Russia to end the war.
If Bucharest does lurch over to the saboteur camp, it would be a bitter blow as Romania carries greater geostrategic heft than Hungary or Slovakia. The Black Sea nation of 19 million has, until now, been a rock-solid stalwart of the EU and the NATO alliance.
Simion is rapidly trying to allay those fears that he will rock the boat. He insists he will be a pro-EU and pro-NATO leader, who is more directly aligned with Italy’s Prime Minister Giorgia Meloni — a pro-Ukraine right-winger — than Orbán or Fico. He styles his alliance with Donald Trump’s MAGA movement as a way to keep U.S. troops committed to Romania.
“We are a Eurorealist group, not Euroskeptic,” Simion told POLITICO, adding that he embraced the EU’s single market as a driver of wealth for Romanians.
It is, admittedly, hard to imagine Simion as a natural bedfellow for Orbán, the EU’s most tenacious internal rebel. While Simion acknowledges Orbán has served as a “model” for him, there is little love lost between the Romanian and Hungarian nationalist camps, who are fiercely at odds over the Hungarian minority in Transylvania in northern Romania.
But those tensions with Orbán don’t mean everyone is breathing a sigh of relief in Brussels. Officials and experts who have observed Simion’s rise to prominence — and tracked his sometimes contradictory statements — are skeptical he can be as successful as Meloni in hitching his right-wing agenda to the EU mainstream.
They point to his pledges to stop the EU imposing a new “globalist” order, his territorial claims on Moldova, an EU candidate nation facing Russian destabilization, as well as his blanket opposition to any further support for Ukraine as proof that Simion will be, at best, an unpredictable leader and, at worst, a source of division within the bloc.
“I think he would certainly be a disruptive figure around the EU Council table and potentially also around the NATO table,” said Oana Lungescu, a former spokesperson for NATO and currently a distinguished fellow at the Royal United Services Institute.
“His position seems very clear that in terms of Russia’s war of aggression against Ukraine, he proposes neutrality for Romania — which is of course incompatible with Romania’s position both as an EU member state and as a NATO ally.”
Simion adamantly denies he is pro-Russian, but he is a banned
“persona non grata”
in Ukraine for promoting a “unionist ideology that denies the legitimacy of the state border of Ukraine.” Simion’s party, the Alliance for the Union of Romanians, is associated with an irredentist vision of a greater Romania that risks triggering territorial disputes and potential conflict with Ukraine, Moldova and Bulgaria.
At the helm in Bucharest, he would have ample opportunity to stir up trouble by pulling out of NATO training operations for Ukrainians, obstructing border crossings and the flow of arms into Ukraine, and rowing back on Romania’s pivotal role in helping Black Sea grain exports.
For his part, Simion insists he is pressuring Kyiv to defend the rights of Romanian-speakers inside Ukraine — a subject that the government of President Volodymyr Zelenskyy has, in reality, been very willing to address.
Manfred Weber, head of the center-right umbrella European People’s Party, whose Romanian affiliate opposes Simion, echoed Lungescu’s concerns and said Simion represented a “risk for what I believe in.”
The EPP leader dismissed any comparison between Simion and Meloni, who remains in the European mainstream despite her hard-right policies at home, arguing the Romanian was “definitely” not like the Italian.
Weber also accused Simion of having “worked together with the Russian [security services].” Simion denies allegations he met with Russian spies in Ukraine over a decade ago.
Such concerns don’t seem to have dissuaded Romanian voters, who gave Simion 41 percent of the vote in the first round of the presidential election. That said, the populist candidate last week floundered in his debate against centrist rival Nicușor Dan, and opinion polls suggest his lead is beginning to ebb. POLITICO’s Poll of Polls put him only 3 percentage points clear of Dan as the race heads into the final straight.
Transylvanian tensions
On the face of it, Simion and Europe’s disruptor-in-chief, Orbán, look to be cut from the same political cloth. Both are ultranationalists who tout a pro-family, Christian vision for their countries. Both hail from Eastern bloc countries, have compared the EU with the USSR and both venerate Donald Trump’s MAGA movement.
But there’s a clear limit to how close they can get. Simion and Orbán have been at odds for years over Orbán’s claims that Hungarian minorities in Romania are being mistreated.
Members of Simion’s AUR party suspect Orbán blocked its bid to join the European Conservatives and Reformists grouping. Indeed, they were only accepted within the bloc’s premier right-wing alliance after the Hungarian leader’s Fidesz party bailed to found the far-right Patriots group.
AUR — and particularly Simion — gained notoriety in 2019 during heated disputes over military graves in the village of Valea Uzului in Romania, where many Hungarian soldiers are buried. “Hungarians were beaten, and graves were desecrated … Since then, they have been attacking our people, our region, and our schools on a weekly basis,” Botond Csoma, spokesperson and parliamentary group leader of Democratic Alliance of Hungarians in Romania, told POLITICO.
Orbán relies on support from the Hungarian minority in Romania, to whom his government granted citizenship. They accounted for more than 250,000 votes in the last general election in Hungary and are seen as a bastion of support for the strongman. He will need their backing to take on his rival, Péter Magyar, whose Tisza party is polling ahead of him in the run-up to next year’s parliamentary elections.
Despite those underlying tensions, Simion is keen to extend an olive branch to Orbán and forge an alliance in Brussels.
“The relation with Mr. Orbán at the moment doesn’t exist, but as previously stated, to some extent, Viktor Orbán is a model for me and in many issues, I will collaborate with him,” Simion told POLITICO.
Last week, Orbán spoke out about the Romanian elections for the first time, saying that “one of the candidates, Mr. Simion, said … that both Hungary and Romania should be able to rely on each other … We fully agree.”
Simion thanked Orbán for his support after the statement — but that caused disarray in the Hungarian minority party. To ease the turmoil, Orbán backtracked slightly a day later and stated that he fully aligned with the Hungarian minority party’s opinion.
Meloni man
Rather than Orbán, Simion routinely cites Meloni as his main source of inspiration. The Italian prime minister occupies a political zone between the far-right camps and the EU’s center-right mainstream, and is accepted as a partner by both Weber’s EPP and Commission President Ursula von der Leyen.
For Brussels, however, Simion is no Meloni. The populist’s hostile relationship with Ukraine is a major problem, and was considered another impediment to the group’s adhesion to the ECR family in the past. To gain admission to the party, the ECR obliged AUR to sign a written declaration, seen by POLITICO, condemning Russia’s invasion of Ukraine and vaguely committing to preserving the rule of law.
Since then, Simion has claimed to be a staunch critic of the Kremlin and recently said Putin should be arrested for war crimes in Ukraine. But he has declined to commit to military aid to Ukraine and has doubled down on his promise to oppose those measures within the European Council.
It remains to be seen whether Meloni and the ECR can ultimately make the populist palatable in Brussels. “I will be open to collaborate,” Simion said. “Of course, I will be the new kid on the block, so I will have to learn a lot from Madame Meloni and other experienced leaders.”
Simion told POLITICO he also looked up to other conservative politicians like the Flemish nationalist Prime Minister of Belgium Bart De Wever and Czech Prime Minister Petr Fiala.
Shape-shifter
Romanian experts, with a longer memory, have a message: Do not trust what Simion or his party program says. This is, after all, a man who has moved from comparing the EU to the Soviet Union, and has then claimed not to be Euroskeptic.
“Don’t take anything from whatever they wrote in that program,” said Expert Forum’s Ana Otilia Nuţu, who argued Simion has learned from Trump’s campaign. She said that, just like Trump, Simion was “creating a cult” around himself. “People are going to vote for you even if you lie to them in the face,” she said.
Simion is now moderating his speech to reach a wider audience, Nuţu said, but warned that “he is going to act like Orbán in favor of Putin” if he gets elected.
Romanian political expert Radu Magdin also said Simion was unreliable and was overpromising to win the election, but reckoned that economic constraints would ultimately force him to fall into step. Romania receives highly significant EU funds in sectors ranging from farming to digitalization, and Simion won’t want Bucharest to suffer Hungary’s fate and have its funding cut.
“The political legitimacy here is stronger with Simion, but the economic leverage is stronger with von der Leyen because, you know, you campaign in poetry and you govern in prose,” he said, citing the economic fragility of Romania over deficit levels. “This is an element of weakness that any Romanian leader has in their relationship with Brussels.”
“The pressure to normalize on any Romanian president … is huge and is driven simply by economic considerations,” Magdin added.
Claudiu Năsui, former Romanian economy minister, and a current member of parliament with the liberal Save Romania Union party, was even less equivocal and predicted Simion’s victory would be an “absolute disaster.”
“What’s going to happen with the Simion presidency is that people will expect a lot more uncertainty of Romania and a lot of more problems, so they’re going to withdraw funds,” he predicted.
“So at best, we should expect a Meloni or PiS-style president,” he said, referring to Poland’s nationalist, socially conservative Law and Justice party. “That will be the absolute best-case scenario. I think it’s not going to be the best-case scenario, I think it’s going to be worse than Viktor Orbán if he gets elected.”
Будет ли мир? Переговоры в Стамбуле. Прямой эфир.
Источник видео.
Цитата:
Состав делегации Украины для участия в переговорном процессе с Россией в Стамбуле:
📍Министр обороны Рустем Умеров;
📍Первый заместитель министра иностранных дел Сергей Кислица;
📍Заместитель председателя СБУ Александр Поклад;
📍Первый заместитель председателя Службы внешней разведки Олег Луговской;
📍Заместитель начальника Генерального штаба ВСУ Алексей Шевченко;
📍Заместитель начальника Главного управления разведки Вадим Скибицкий;
📍Заместитель начальника штаба командования Воздушных сил Евгений Шинкарев;
📍Заместитель начальника штаба командования Военно-морских сил Александр Дьяков;
📍Начальник управления международного и операционного права Центрального юридического управления Генштаба ВСУ Алексей Маловацкий;
📍Старший офицер Главного оперативного управления Генштаба ВСУ Александр Шерихов;
📍Офицер протокола аппарата обеспечения главнокомандующего ВСУ Георгий Кузьмичев;
📍Советник руководителя офиса президента Украины Александр Бевз.
Сценарии переговоров в Стамбуле. Какой будет их итог?
Вчера мы описывали пять сценариев (https://t.me/stranaua/195745) возможного развития событий на переговорах в Стамбуле.
Первый
– Путин приезжает лично. Либо в Стамбул, либо в одну из стран Персидского залива, где будет находиться Трамп.
Второй
– Путин не приезжает, а Киев отказывается общаться с кем-то другим. Переговоры срываются так и не начавшись.
Третий
– Путин не приезжает, но Зеленский все равно посылает украинскую делегацию на переговоры с российской делегацией и они подписывают соглашение о перемирии.
Четвертый
- Путин не приезжает, но Зеленский посылает украинскую делегацию на переговоры с российской делегацией. Конкретно 15 мая о перемирии не договариваются, но начинается переговорный процесс, в ходе которого стороны выходят на новую версию стамбульских соглашений.
Пятый
- Зеленский посылает украинскую делегацию на переговоры с российской делегацией. Однако из-за несовместимости позиций сторон переговоры заходят в тупик (на первой же или на последующих встречах) и диалог прекращается со взаимными обвинениями.
Теперь уже известно, что Путин не приехал. Делегацию возглавил Мединский. Но Зеленский все ж таки послал на переговоры с ним украинскую делегацию во главе с Умеровым.
Таким образом остаётся выбор из третьего, четвертого и пятого сценария.
При этом, однако, и первый сценарий пока на 100% отбрасывать не стоит, учитывая сегодняшние намёки Трампа, что все решится на его встрече с Путиным. Прилет президента РФ в Турцию на переговоры с Зеленским видится крайне маловероятным (тем более, что сам Зеленский сказал, что уже завтра улетает с Эрдоганом в Албанию, а в Кремле заявили, что в планах у Путина нет поездки в Турцию). А вот встреча Путина и Трампа в одной из стран Персидского залива, где сейчас находится с визитом президент США, теоретически возможна. Но только при условии, что Вашингтон и Москва согласовали уже все параметры своей «сделки». О чем пока ничего неизвестно.
Песков - о том, как проходило совещание по подготовке переговоров в Стамбуле.
В совещании приняли участие
Заместитель председателя Совбеза Медведев
Секретарь Совбеза Шойгу
Вице-премьер Мантуров
Министр обороны Белоусов
Начальник генштаба Герасимов
Министр иностранных дел Лавров
Директор ФСБ Бортников
Директор СВР Нарышкин
Директор Росгвардии Золотов
Командующие всех группировок ВС России, участвующих в СВО
В совещании участвовали члены делегации России на переговорах с Украиной:
• Помощник Путина Мединский;
• Замминистра иностранных дел Галузин;
• Начальник Главного управления Генштаба Костюков;
• Замминистра обороны Фомин.
По внешнеполитической повестке докладывал Лавров. По вопросам безопасности и другим аспектам их деятельности выступали Бортников, Нарышкин и Золотов. Мантуров доложил о состоянии дел в экономике и оборонной промышленности, а также о ходе выполнения гособоронзаказа, о перспективных направлениях развития.
С докладами выступили министр обороны Белоусов и начальник Генштаба Герасимов.
Все командующие группировок доложили о состоянии дел по своим направлениям на линии боевого соприкосновения. Состоялось подробное совместное обсуждение всех докладов.
С учетом этих докладов всех участников совещания, президент России подвел итоги, поставил задачи и определил переговорную позицию российской делегации в Стамбуле
.
ANDREI MARTYANOV - US BASES, SURROUNDING RUSSIA OR EZ TARGETS? MIGHTY ESTONIA THREATENS RUSSIA?
Источник видео.
Цитата:
Vene hävitaja õhupiiri rikkumine ja tankeri saatmine langesid ajaliselt kokku
Teisipäeval toimus Eesti territooriumil kaks sündmust, mis olid seotud otse või kaudselt Venemaaga: Vene varialevastiku tankeri eskortimine Eesti mereväe poolt ja Vene hävitaja lühiajaline viibimine Eesti õhuruumis. Kaitseväe sõnul langesid need kaks sündmust ajaliselt kokku.
Kolmapäeval selgus, et Eesti merevägi eskortis teisipäeva õhtul Läänemerel Gaboni lipu all sõitnud tankeri Jaguar Eesti majandusvetest välja. Operatsioonis osalesid Eesti mereväe laev, helikopter ja lennuk.
Lisaks teatas kolmapäeval kaitseministeerium, et teisipäeva õhtul sisenes Juminda poolsaare piirkonnas ilma loata Eesti õhuruumi ka Venemaa õhuväe hävitaja Su-35, mis viibis Eesti õhuruumis alla minuti. Hävitajal puudus lennuplaan ning hävitaja transponder oli välja lülitatud.
Kaitseväest öeldi ERR-ile, et Vene hävitaja rikkus Eesti õhuruumi just tankeri saatmise ajal.
"Seda, kas Eesti õhupiiri rikkumine Venemaa SU-35 poolt oli seotud mereväe varasema tegevusega, tuleb küsida Venemaa kaitseministeeriumilt. Fakt on see, et Venemaa rikkus 13. mail Eesti õhupiiri ja välisministeerium esitas Venemaa asjurile Eestis noodi," öeldi kaitseväest.
Õhuruumi rikkumise hetkel puudus lennukil ka kahepoolne raadioside Eesti lennuliiklusteenindusega.
Välisminister Margus Tsahkna nimetas juhtunut näiteks sellest, millist ohtu Venemaa kujutab kogu NATO-le.
"13. mai õhtul kasutas Eesti õigust kontrollida oma majandusvööndit läbivat lipuriigita ja kindlustuseta varilaevastiku alust Argent/Jaguar, mis on kantud Ühendkuningriigi sanktsiooninimekirja. Venemaa vastas sellele ohtlikult agressiivselt, saates varilaevastikku kuuluvat tankerit hävitajaga, mis rikkus seejuures Eesti õhuruumi. See juhtum on järjekordne tõestus, et Venemaa kujutab endast tõsist ohtu mitte üksnes oma sõjategevusega Ukrainas, vaid palju laiemalt," lausus ta.
Tanker Jaguari juhtum oli esimene avalikkuse ette jõudnud Vene varilaevastiku aluse eskortimine või kinnipidamine Eesti mereväe poolt alates 11. aprillist, kui merevägi pidas kinni tanker Kiwala.
Kaitsevägi ei vastanud küsimusele, kas Kiwala ja Jaguari vahele on veel jäänud juhtumeid, mil Eesti merevägi on kas eskortinud või kinni pidanud võõrriigi laeva.
Kuivõrd merevägi teostab pidevalt laevade eskortimist, siis eraldi sellekohast statistikat ei peeta, ütles Liis Vaksmann kaitseväe peastaabi pressijaoskonnast.
Kaitseväest öeldi, et viimase aasta jooksul on kasvanud Soome lahte läbivate nõutava dokumentatsioonita aluste transiit ning et Eesti kui mereriigi õigus on kontrollida tema majandusvööndit läbivate aluste dokumentatsiooni vastavust nõuetele.
"Laevade eskortimine on mereväe vaates tavapärane praktika, kuna merepiiri valvamine on mereväe ülesanne," ütles Vaksmann.
Jaguar eskorditi Eesti mereväe poolt Eesti vetest Vene veteni. Neljapäeva hommikuks oli Jaguar jõudnud Venemaa Primorski sadamasse.
Juhtum Jaguariga tuli avalikkuse ette Poola portaali Defence24.pl kaudu, mis kirjutas, et internetti ilmunud salvestis, mis on tehtud Gaboni lipu all sõitva tankeri tekilt, mis tegelikkuses tarnis Venemaa naftat varilaevastiku koosseisu. Videos oli näha üksuse lähedal tiirlemas Eesti armee A139 helikopterit ja M-28 Skytruck lennukit.
Videos on kuulda, kuidas Jaguari kaptenisillal räägitakse vene keeles. "Meid võetakse vastu helikopteritega, nõutakse ankru vettelaskmist," ütles venekeelne hääl kaadri taga, kes ilmselt oli video filmija.
Live: Keir Starmer joins European Union leaders in Albania to discuss future of Ukraine.
Источник видео.
Цитата:
Karus: Eestil ei olnud plaani minna varilaevastiku tankeri pardale
Kaitseväe peastaabi ülem kindralmajor Vahur Karus ütles "Aktuaalsele kaamerale", et Eestil ei olnud plaani minna korraldustele mitteallunud varilaevastiku tanker Jaguari pardale. Ta täheldas, et teisipäeval toimunud intsident oli esimene kord, kui Vene õhuvägi püüdis varilaevastiku alust aktiivselt kaitsta.
Karus selgitas "Aktuaalsele kaamerale", milline oli sündmuste järjekord teisipäeval, kui Eesti majandusvööndisse sisenes Vene varilaevastiku alus, mis ei allunud korraldustele ning mille kaitseks saatis Vene õhuvägi välja oma lennukid, millest üks rikkus õhupiiri.
Teisipäeva hommikul tuvastati Eesti poole liikumas tanker Jaguari, mille kohta oli kahtlus, et sel puudub lipuriik. "Ta oli määratud asukohaga Vene Föderatsioonis. Hakati jälgima, tehti järelpäringud erinevatele riikidele ja saadi kinnitus, et laeval tõesti ei ole lipuriiki olemas," sõnas ta.
Esialgu teatas laev, et sellel on Guinea-Bissau lipp, mis on aga ära võetud. Seejärel väitis aluse meeskond, et laeval on Gaboni lipp, kuid Gaboni ametiasutused ütlesid, et alates 10. maist, peale aluse sanktsioonide alla sattumist Ühendkuningriigi poolt, on nad laevalt enda lipuriigi õiguse ära võtnud.
Kella 18.30 paiku sisenes tanker Naissaare lähistel Eesti majandusvööndisse. "Selle järel hakkas merevägi teda välja kutsuma, et saada aru laeva staatusest, kontrollida tema lipuriigi olemasolu. Tahe oli suunata ta ankrualale, et kontrollida lipuriiki ja kindlustust – kõiki neid asju, mis peavad meresõidu konventsiooni järgi ühel laeval olemas olema," ütles Karus.
Väljakutsumise käigus ühines Vene Föderatsiooni õhuvägi kahe lennukiga, ütles Karus. "Selle nii-öelda varjutamise käigus, mis kokku kestis 2,5 tundi, Vene lennuk rikkus Eesti õhupiiri," lisas ta.
Välisministeeriumi teatel toimus õhupiiri rikkumine kella 21 paiku.
Kella 23.00 paiku lahkus alus Eesti majandusvööndist, sisenedes Vene Föderatsiooni vööndisse. "Sellega sai meie jaoks asi läbi," märkis Karus.
Küsimusele, kas tegemist on esimese korraga, kui Venemaa õhuvägi on tulnud kaitsma ja ennast sidunud varilaevastiku alusega, vastas Karus: "Ilmselgelt on see, kuidas meie seda vaatame. See on esimene kord, kus Venemaa väga aktiivselt võtab ühe aluse suhtes nii-öelda hoidva hoiaku."
Samas tõdes ta, et kui piiririkkumine välja arvata, käitus Vene õhuvägi muus osas professionaalselt. "Ei tehtud madalaid ülelende, vaid pigem hoiti seda patrulli pidevalt laeva kohal," lausus Karus.
Karus ütles, et aluse pardale ei olnud põhjust minna. "See oli teadlik otsus juba siis, kui planeerisime oma tegevusi," sõnas ta.
Ta lisas, et peale helikopteri olid üleval ka teised õhuvahendid – Ämarist tõusid lendu õhuturvet tagavad Portugali F-16 lennukid. "Sellel hetkel, kui Venemaa saatis oma lennukid sinna, siis vastavalt regulatsioonidele tõusis kohe õhku ka õhuturbeüksus, selleks, et tuvastada kellega meil tegu on."
Küsimusele, miks informatsioon intsidendist alles kolmapäeva õhtul läbi Poola meedia avalikkuseni jõudis, vastas Karus: "Me ei teavita paljudest asjadest ja me ei saa kommenteerida käimasolevaid operatsioone."
Info lekkimist meediasse nimetas Karus manipulatsiooniks, mitte Venemaa infooperatsiooniks. "Tal on sellised tunnused täiesti olemas – arvestades, kuidas on filmitud, mida on filmitud ja kui kiiresti Vene erinevad väljaanded on hakanud seda levitama. Ma pigem ütlen, et see on meediamanipulatsioon."
Viimastel andmetel ei võetud Jaguari Venemaa sadamasse sisse ja laev on praegu ajutisel ankrualal.
Pevkur: pardale minemata jätmine ei jäänud võimekuse taha
Laeva pardale minemata jätmine oli Eesti võimude teadlik otsus ja kaitseminister Hanno Pevkuri kinnitusel ei jäänud see suutlikkuse taha.
"Iga meede peab olema otstarbekohane ja ainult ühe paberi kontrollimiseks laeva peale minemiseks helikopteriga võib-olla pole väga mõistlik tegevus," sõnas Pevkur. "Kui oleks olnud oht näiteks kriitilisele taristule või me oleksime näinud, et selle laeva käitumine on selline, mis ohustab Eesti riigi julgeolekut või Eesti riigi kriitilist taristut, siis loomulikult oleks võetud karmimad meetmed."
Так в российской переговорной делегации прокомментировали корру RT Константину Придыбайло слухи с украинской стороны.
По нескольким Telegram-каналам после окончания переговоров прошло, что якобы российские делегаты заявили: Россия хочет полный контроль над четырьмя новыми регионами РФ, а если Украина откажется, то их будет пять.
Ukraine-Russia war latest: Peace talks between Moscow and Kyiv wrap up after ‘unrealistic’ demands
The critical talks ended after a turbulent two days cast doubt over whether the meeting would take place at all
Russian and Ukrainian delegations have emerged from face-to-face peace talks, the first in three years, after a turbulent two days cast doubt over whether the meeting would take place at all.
Sitting at a U-shaped table with Turkish mediators at its head, negotiators from Moscow and Kyiv spent about two hours facing off in the Dolmabahce Palace, a Turkish foreign ministry source said.
Just as the talks were scheduled to begin, Kyiv accused Russia of “undermining” peace talks in Istanbul by demanding last-minute that Turkish and US representatives not get involved. Vladimir Medinsky, the leader of Russia’s low-level delegation, was meeting with a US government official in an Istanbul hotel at the time.
Hopes for the Istanbul talks remain low, after Vladimir Putin declined to join the talks at Volodymyr Zelensky’s invite, sending instead a low-level team headed by Kremlin aide Mr Medinsky. Mr Zelensky’s team is led by defence minister Rustem Umerov.
A Ukrainian source said Russia’s demands during the ceasefire negotiations were “detached from reality” and went beyond anything they have previously discussed.
Earlier on Friday, Donald Trump said he will meet Vladimir Putin “as soon as we can set it up.”
Материал полностью.
Istanbulis toimusid Venemaa ja Ukraina kõnelused
Venemaa ja Ukraina esindajad pidasid reedel Istanbulis Ukraina sõja teemalisi kõnelusi. Tegemist oli riikide esimeste vahetute läbirääkimistega enam kui kolme aasta jooksul.
Kõnelused kestsid alla kahe tunni.
Väidetavalt nõudis Venemaa Ukrainalt alade loovutamist, mida aga ukrainlased nimetasid ebarealistlikuks nõudmiseks, mille eesmärk on kõnelused nurjata.
Ukraina delegatsiooni juhtis kaitseminister Rustem Umerov, Vene delegatsiooni president Vladimir Putini abi Vladimir Medinski.
Türgi televisiooni edastatud kaadritelt oli näha Venemaa ja Ukraina läbirääkijaid, kes pidasid koos Türgi delegatsiooniga arutelusid.
Kohtumise alguses pidas kõne Türgi välisminister Hakan Fidan.
Kohtumine on märk diplomaatilisest edusammust sõdivate poolte vahel, kes polnud silmast silma kohtunud alates 2022. aasta märtsist, kuu pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse.
Neljapäeval ütles USA president Donald Trump, et ilma tema ja Venemaa president Vladimir Putini kohtumiseta ei toimu märkimisväärset edasiliikumist.
Reedel Lähis-Ida visiiti lõpetades ja tagasi Washingtoni suundudes ütles Trump, et kohtub Venemaa presidendiga niipea, kui nad saavad selles kokku leppida.
Ukraina delegatsiooni juht, kaitseminister Rustem Umerov ütles, et rahu on võimalik vaid siis, kui Venemaa nõustub 30-päevase relvarahu, röövitud ukraina laste tagastamise ja kõigi sõjavangide vahetamisega.
Venemaa teatas, et soovib lõpetada sõja diplomaatiliste vahenditega ja on valmis arutama relvarahu. Samas on Venemaa tõstatanud hulga küsimusi ja muresid, öeldes, et Ukraina võib võimalikku pausi kasutada lisavägede mobiliseerimiseks ja lääneriikidelt relvade tarnimiseks.
Ukraina ja tema liitlased süüdistavad Putinit venitamises ja väidavad, et ta ei võta rahupüüdlusi tõsiselt.
Putin ise tegi ettepaneku pidada otsekõnelusi Türgis, kuid lükkas tagasi Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski ettepaneku temaga Türgis kohtuda. Selle asemel saatis ta kõnelustele keskastme ametnikest koosneva delegatsiooni. Ukraina vastas sellele saates sarnasel tasemel läbirääkijaid.
USA välisminister Marco Rubio ja Trumpi Ukraina erisaadik Keith Kellogg viibivad samuti Istanbulis seoses teiste kohtumistega.
Rubio ütles neljapäeva õhtul ajakirjanikele, et delegatsioonide taseme põhjal on suur läbimurre ebatõenäoline.
"Ma loodan, et ma eksin. Loodan, et eksin 100 protsenti," sõnas Rubio neljapäeval. "Loodan, et homsed uudised ütlevad, et nad on leppinud kokku relvarahus; nad on nõustunud alustama tõsiseid läbirääkimisi. Aga ma annan teile oma ausa hinnangu."
Venemaa teatas reedel, et vallutas Ida-Ukrainas veel ühe küla. Mõni minut enne Istanbulis toimuva kohtumise algust teatas Ukraina meedia õhuhäirest ja plahvatustest Dnipro linnas.
Zelenski nõuab tugevat reaktsiooni, kui läbirääkimistel ei saavutata relvarahu kokkulepet
Zelenski ütles Albaanias visiidil olles ajakirjanikele, et kui Venemaa delegatsioon ei suuda relvarahuga nõustuda, siis on selge, et Putin ei taha sõda lõpetada.
Ukraina president kutsus üles maailma liidritelt tugevat reaktsiooni, kui läbirääkimised Istanbulis ebaõnnestuvad.
"Meil oleks olnud tegelik võimalus astuda tähtsaid samme selle sõja lõpetamise suunas, kui ainult Putin ei oleks kartnud Türki tulla," ütles Zelenski Tiranas Euroopa liidrite kohtumisel.
"Kui tuleb välja, et Vene delegatsioon on tegelikult lihtsalt teater ja ei saavuta täna mingeid tulemusi... peab olema tugev reaktsioon, seal hulgas sanktsioonid Vene energiasektorile ja pankadele," ütles ta.
Kõnelusi võõrustav Türgi kutsub üles relvarahule
Otsekõnelusi võõrustav Türgi välisminister Hakan Fidan rõhutas reedel, et kõige tähtsam on võimalikult ruttu relvarahu kindlustada.
"Sõda nõuab jätkuvalt elusid, nii et on kriitilise tähtsusega rakendada võimalikult kiiresti relvarahu," ütles ta Istanbuli Dolmabahçe palees kõnelusi avades.
Kõnelustel tuleb töötada ka Zelenski ja Putini kohtumise nimel, lisas ta.
"On ka väga tähtis, et need kõnelused oleksid aluseks liidrite kohtumisele. Me usume kogu südamest, et konstruktiivsete läbirääkimistega on võimalik jõuda rahuni," ütles Fidan.
Kõnelused kestsid alla kahe tunni
Ukraina ja Venemaa delegatsioonid lõpetasid oma kõnelused Istanbulis reedel pärast vähem kui kahetunnist kõnelemist, kirjutab Reuters, viidates Ukraina diplomaatilisele allikale.
Venemaa nõuab Istanbulis Ukrainalt alade loovutamist
Vene läbirääkijad nõudsid reedel Istanbuli kõnelustel Ukrainalt endiselt tema kontrolli all olevate alade loovutamist, ütles Ukraina diplomaatiline allikas AFP-le, süüdistades venelasi ebarealistlikes nõudmistes eesmärgiga kõnelused nurjata.
"Vene esindajad esitavad vastuvõetamatuid nõudmisi... nagu et Ukraina viiks relvarahu alustamiseks väed välja suurtelt Ukraina territooriumi aladelt, mida ta kontrollib," ütles allikas.
Merz: Istanbuli kõnelused on väga väike positiivne signaal
Saksa kantsler Friedrich Merz ütles reedel, et Venemaa ja Ukraina otsekõnelused Istanbulis on väga väike positiivne signaal selles konfliktis.
"Fakt, et nad täna kohtuvad – esimest korda üle kolme ja poole aasta – on väga väike positiivne signaal," ütles Merz Tiranas Euroopa liidrite kohtumisel.
Ukraina ametnik: kõneluste jätkumine on võimalik, kuid pole kavas
Istanbuli sõitnud Vene ja Ukraina delegatsiooni kõneluste teine voor reedel on võimalik, ütles kõrge Ukraina ametnik AFP-le, kuid seda pole planeeritud.
"Kui nad saavad Moskvast teistsugused juhised, siis on võimalik, et midagi täna veel juhtub," ütles ametnik pärast läbirääkimiste lõppu.
"Esialgu ei ole midagi planeeritud," lisas ta.
1178-й день войны: в Стамбуле прошли переговоры делегаций России и Украины
В Стамбуле днем 16 мая прошли переговоры российской и украинской делегаций - первые с весны 2022 года. По словам украинского дипломатического источника агентства Reuters, российская делегация на переговорах в Стамбуле выдвигала неприемлемые требования. В частности, речь шла о том, чтобы Киев вывел войска со своей территории для прекращения огня.
Переговоры России и Украины в Стамбуле завершились, они продолжались около двух часов, передает агентство Reuters со ссылкой на турецкий и украинский дипломатические источники. С утра обсуждалось, что они пройдут в формате трехсторонней встречи - с участием представителей Анкары.
Однако вскоре агентство "Интерфакс" со ссылкой на источник, осведомленный об организации встречи, сообщило, что представитель Анкары покинет переговоры после приветствия делегаций. Эту информацию подтвердили и источники "РБК-Украины". Кроме того, российские агентства со ссылкой на источник сообщали, что представители Москвы выступили против присутствия на переговорах представителей США.
По словам источника Би-би-си, это требование "в последнюю минуту" в украинской делегации расценили как "попытку сорвать, подорвать мирный процесс". "Если они приехали реально решать вопросы, делать шаги к миру, то они должны быть заинтересованы, чтобы американцы были в комнате", - говорит источник Би-би-си.
В приветственном слове глава МИД Турции Хакан Фидан заявил, что российско-украинские переговоры в Стамбуле открывают окно возможностей для мирного урегулирования конфликта. По его словам, в настоящее время имеются два пути: "Один из путей относится к миру. Второй - приведет к еще большим разрушениям".
Покинули ли после этого встречу представители Анкары - официально не сообщалось. Агентство "Интерфакс" со ссылкой на источник сообщает, что Фидан пока остается в зале.
Перед началом переговоров с Россией глава украинской делегации, министр обороны Рустем Умеров заявил, что Киев готов к полному и безусловному прекращению огня и прямым переговорам на самом высоком уровне: "Сегодня мы прибыли в Стамбул, чтобы найти реальные пути к устойчивому и справедливому миру".
Визави Умерова - глава российской делегации Владимир Мединский (он же возглавлял ее весной 2022 года) накануне заявил, что Москва рассматривает встречу в Стамбуле как "продолжение" переговоров 2022 года. "Задача прямых переговоров с украинской стороной - рано или поздно добиться установления долгосрочного мира через устранение коренных причин конфликта", - сказал Мединский.
Глава Офиса президента Украины Андрей Ермак перед началом встречи делегаций Москвы и Киева заявил, что "попытки россиян привязать сегодняшний день к 2022 году не сработают". Все, что связывает те переговоры с нынешними - "это исключительно город Стамбул, и ничего больше", добавил Ермак.
По словам украинского дипломатического источника агентства Reuters, российская делегация на переговорах в Стамбуле выдвигала неприемлемые требования. В частности, речь шла о том, чтобы Киев вывел войска со своей территории для прекращения огня.
Предполагалось, что переговоры Москвы и Киева могли пройти в четверг, однако украинская делегация прилетела в Стамбул из Анкары только вечером 15 мая, поэтому переговоры были перенесены на пятницу.
В четверг 15 мая Владимир Зеленский вместе с украинскими чиновниками прилетел в Анкару на переговоры с турецким лидером Реджепом Тайипом Эрдоганом. После их встречи, продлившейся около трех часов, Зеленский заявил о согласии отправить украинскую делегацию в Стамбул для участия в переговорах. Ее возглавил министр обороны Рустем Умеров. Сам Зеленский отправился в Албанию на саммит Европейского политического сообщества. Туда же планировал отправиться и Эрдоган, сообщала его пресс-служба.
"Несмотря на достаточно низкий уровень российской делегации, но из уважения к президенту Трампу, высокого уровня делегации Турции и президенту Эрдогана - и все же желая попытаться достичь хотя бы первых шагов по деэскалации, по прекращению огня - я решил отправить в Стамбул нашу делегацию", - заявил Зеленский.
Pope Leo offers Vatican for Ukraine peace talks.
The Holy See’s top diplomat said the failure of this week’s Russia-Ukraine meeting in Istanbul was “tragic.”
The new pope wants to host Ukraine peace talks after a summit in Istanbul failed to bring together the main players in the conflict.
Following Russian President Vladimir Putin’s no-show at peace talks in Turkey that he himself suggested, the Vatican called the outcome “tragic” and said Pope Leo XIV wants to make the Holy See available to host the two sides in an effort to end the war, which has been raging for more than three years.
“This is all tragic because we hoped that it would be a, maybe slow, process, but with a peaceful solution to the conflict, and instead we are back at the beginning,” Cardinal Pietro Parolin, the Holy See’s top diplomat, told reporters on the fringes of a Vatican event in Rome on Friday. “Now we will see what to do, but the situation is difficult.”
“The pope plans to make the Vatican, the Holy See, available for a direct meeting between the two sides,” said Parolin, Pope Leo’s No. 2, according to news agency Ansa.
Leo XIV, who was elected last week, has made it clear that working for peace in Ukraine will be a major priority of his pontificate. He spoke to President Volodymyr Zelenskyy by phone on Sunday, and referred to “the suffering of the beloved Ukrainian people” in his first Sunday blessing in St. Peter’s Square.
At an audience with Eastern Church representatives on Wednesday, Leo appealed to the two leaders “with all his heart” to negotiate. “The Holy See is always ready to help bring enemies together face to face … Let us meet, let us talk, let us negotiate,” adding: “Those who make history are the peacemakers,” the pontiff said.
On Thursday, in his first post as pope on X, Leo called for peace saying: “I would like this greeting of peace to resound in your hearts, in your families, and among all people, wherever they may be, in every nation and throughout the world.”
His predecessor Pope Francis sent an envoy to Ukraine and Russia, and worked to facilitate the reunification of Ukrainian children with their families and the exchange of prisoners-of-war. Francis defended Ukraine, although earlier in the conflict he had attributed blame to NATO expansion.
Parolin also said that the Vatican was working on a possible meeting with U.S. Vice President JD Vance at Sunday’s papal inauguration. Before Leo was elected pope, a social media account under the pope’s name repeatedly criticized the Trump administration — and Vance in particular — over strict U.S. immigration policies.
Asked about a potential meeting between Leo and Vance, Parolin said: “I don’t know, the problem is that there are so many delegations; there is very little time and so they will see each other if there is time. Protocol is working on it.”
Pope meets with head of Greek Catholic Church in Ukraine, who invites him to Kyiv
The pontiff used one of his first audiences to reaffirm his appeal for a peaceful, negotiated end to Russia’s war.
Germany, UK Unveil 2,000km Strike Weapon, Slam Putin's Absence at Talks | APT
Источник видео.
Цитата:
Есть мнение, что не надо реагировать на заявления разных «французиков из Бордо», мол, слишком болезненно мы воспринимаем их выпады против нас.
В данном случае речь идет о заявлении главы МИД Франции Барро о том, что Россию надо «взять за горло».
Убеждена, что реагировать надо и замечать надо.
Во-первых, такие заявления рассчитаны, прежде всего, на внутреннее потребление, на накачку общественного мнения и нагнетание в обществе идеи «русской угрозы». А Барро так и говорит: надо нанести России стратегическое поражение.
Во-вторых, следствием этого является приучение общества к идее необходимости войны с Россией, которая угрожает самому существованию европейской цивилизации. Тот же Жак сначала просто не поверил, что Барро сказал такое, но потом, подумав, добавил: «Ну, если вы не пойдете на уступки и не согласитесь на ультиматум - то да». «Да» - то есть он готов, если что, с идеей «взять за горло» русских. Говоря словами американского историка Дж. Глиссона, изучавшего общественное мнение Великобритании в 1830-1840-х гг., градус русофобии настолько велик, что общество готово к принятию идеи войны. Именно так и произошло в годы Крымской войны.
И обратный пример: в годы Гражданской войны в США в том числе под влиянием общественного мнения правительства Франции и Великобритании в итоге не вмешались открыто в конфликт на стороне южан.
В-третьих, такими заявлениями нагнетается идея реванша. Так было по окончании Наполеоновских войн, и бурная русофобия была компенсаторной реакцией французов на поражение, а Крымскую войну Наполеон III рассматривал именно как реванш. Так было после Первой мировой войны, когда уже Германия рвалась к ревизии Версальско-Вашингтонской системы. Ревизию Ялтинско-Потсдамской системы западные реваншисты стремятся провести сейчас , отсюда нагнетание страха перед «русской угрозой».
В-четвертых, такие заявления дают зеленый свет политике милитаризации Европы: грозный враг у ворот, нам нечем защищаться, соответственно, эту ситуацию надо срочно исправлять. А общество, запуганное идеями о русских варварах, которые не остановятся на Украине (а эта мысль в европейских заявлениях звучит постоянно), будет готово затянуть пояса.
Таким образом, Запад втягивает свое население либо в очередной крестовый поход против России (а эта мысль тоже звучит постоянно), либо вступает в очередную фазу длительной холодной войны.
Запад ведет против нас тысячелетнюю холодную войну с перерывами на горячие крестовые походы. И это надо понимать.
Guerre en Ukraine : Paris évoque des sanctions «dévastatrices» en préparation, pour «prendre la Russie à la gorge»
Jean-Noël Barrot a indiqué qu’il rencontrerait jeudi en Turquie le sénateur américain Lindsey Graham, «qui a conçu un paquet de sanctions extrêmement puissantes, avec des droits de douane de 500% sur les importations de pétrole russe».
États-Unis et Européens doivent
«se préparer à brandir des sanctions dévastatrices»
pour contraindre la Russie à cesser sa guerre en Ukraine, a déclaré mercredi le chef de la diplomatie française Jean-Noël Barrot, en évoquant un projet de sanctions du sénateur américain Lindsey Graham.
Jean-Noël Barrot a indiqué sur la chaîne de télévision française BFMTV qu’il rencontrerait jeudi en Turquie Lindsey Graham,
«qui a conçu un paquet de sanctions extrêmement puissantes, avec des droits de douane de 500% sur les importations de pétrole russe et de 500% sur les pays qui aujourd’hui continuent d’importer du pétrole russe».
«Il va falloir aller plus loin»
«La Russie a trouvé des voies de contournement face au blocus imposé par l’Europe et les États-Unis, aller fermer le robinet de cette manière-là, c’est une manière de prendre la Russie à la gorge»,
a-t-il poursuivi. L’Union européenne a adopté mercredi un 17e paquet de sanctions contre la Russie, ciblant des pétroliers
«fantômes»
utilisés pour contourner les sanctions déjà existantes.
Mais
«il va falloir aller plus loin, parce que ces sanctions massives n’ont pas encore dissuadé Vladimir Poutine de continuer sa guerre d’agression contre l’Ukraine»
, a insisté Jean-Noël Barrot, estimant qu’il fallait travailler à de nouvelles mesures
«qui pourraient asphyxier une bonne fois pour toute l’économie russe». «Je souhaite que l’Europe puisse à son tour brandir des sanctions sur les hydrocarbures»
, a ajouté le ministre.
Des pourparlers sur l’Ukraine sont prévus jeudi en Turquie. Le président ukrainien Volodymyr Zelensky, qui s’y rendra, a exhorté son homologue russe Vladimir Poutine à venir, sans réponse pour le moment.
Lt Col Daniel Davis: Ukraine Russia Peace Talks DISASTER - They're Over Already
Источник видео.
Цитата:
UK’s Starmer: Russia Dragging Its Feet, Turning Peace Talks Into Political Theatre | APT
Источник видео.
Цитата:
Высказывания Стармера о переговорах в Стамбуле вызывают недоумение, говорится в переданном ТАСС заявлении посольства РФ в Лондоне:
"Откровенное недоумение вызвало поспешное заявление премьер-министра этой страны о том, что позиция России на переговорах в Стамбуле неприемлема и, мол, готовится ответ. Это кому она неприемлема? Мы не с Лондоном ведем переговоры"
.
Russia and Ukraine agree prisoner swap but peace talks fail to make progress
Apart from agreeing to swap 1,000 prisoners each, Moscow sticks to maximalist demands in Istanbul
…
Ukraine’s western allies, alongside Zelenskyy, were quick to denounce Russia’s position. Keir Starmer, who was in Albania for a European summit, said the UK, France, Germany and Poland had agreed that the Russian position in peace talks was
“unacceptable”
and had discussed the matter with Trump.
…
Starmer said: “… And the Russian position is clearly unacceptable, and not for the first time.
...
Материал полностью.
Beware unkempt tourists: Latvia tells citizens how to spot Russian spies
Security agency warns people in Baltic state to be wary of nosy small talk and tourists with specialist equipment
One of Latvia’s intelligence services has warned its citizens that there may be Russian saboteurs and spies in their midst, and given them a handy guide on how to spot them.
In its annual report, the Baltic state’s Defence Intelligence and Security Service, known as MIDD, offered advice to its nearly two million-strong population on how to scope out possible operatives sent by Russia.
A shabby, unkempt appearance and “insufficient hygiene” might be one telltale sign an agent has gone underground. Other red flags include overly nosy small talk with locals, a short, military-style haircut, or tourists who do not know the terrain but have an unusual amount of outdoor survival equipment such as specialised medical kits, maps or radios.
MIDD, one of Latvia’s three security agencies, said such giveaways could help citizens ferret out agents casing “critical infrastructure and military facilities” for sabotage, plotting targeted killings or fomenting unrest.
It said Russian operatives had upped their game in recent years, with training in chameleon-like disguises that made them harder to detect. “The Ukrainian experience shows that Russian special services are able to adapt to the environment and circumstances in which reconnaissance-saboteur groups are used,” MIDD said. “Their members may not visually correspond to the classic reconnaissance-saboteur profile.”
The agents could be part of groups lingering near sensitive sites, posing as humanitarian workers or sleeping in remote areas without showing any interest in nature, the agency added.
However, the security service cautioned ordinary citizens against vigilante actions on suspected Russian agents, stressing that police and the military were best equipped to take over when suspicion arose.
Latvia’s public broadcaster reported that state security had issued similar but less detailed spy-spotting tips for the public to report suspicious activity two years ago, after Russia’s full-scale invasion of Ukraine.
As tensions with the west have soared, EU and Nato member states have been on high alert for Russian sabotage amid a wave of cyber-attacks, arson and undersea cable damage blamed on Moscow. The Kremlin has denied the allegations.
On Wednesday, German federal prosecutors said three Ukrainian nationals had been arrested on suspicion of plotting parcel bomb attacks in Germany on behalf the Russian state.
Last July, European security agencies were alarmed by three separate explosions in packages sent from Lithuania which detonated in Birmingham, in the UK; Leipzig, in Germany; and near Warsaw, in Poland. Intelligence services suspect a Russian-engineered campaign.
The latest German case has prompted calls from officials to step up the country’s defences against hybrid threats.
Thomas Strobl, the German interior minister of Baden-Württemberg state where one of the trio was arrested, compared the impact of the plot coming to light to a “tectonic quake”. “We must adjust to new risk situations,” he said. “We are not at war, but also no longer truly at peace.”
Sabotagen in der Ostsee: Wadephul warnt vor russischer Schattenflotte.
Источник видео.
Цитата:
Užsienio reikalų ministras: būtina išplėsti NATO misiją Baltijos jūroje
Užsienio reikalų ministras Kęstutis Budrys sako, kad po šios savaitės incidento prie Estijos krantų su Rusijos šešėlinio laivyno tanklaiviu būtina išplėsti NATO misiją Baltijos jūroje.
„Turime ne tik tęsti NATO misiją Baltijos jūroje – „Baltic Sentry“ – bet ir ją išplėsti. Didėjanti šešėlinio laivyno veikla reiškia ir didesnę karinę riziką“, – Lennarto Merio konferencijoje Taline sakė K. Budrys, cituojamas ministerijos pranešime.
Jo teigimu, incidentas, kuomet Rusijos naikintuvai lydėjo tanklaivį „Jaguar“ ir trukdė Estijos institucijoms atlikti patikrinimą, rodo, jog Rusija yra pasirengusi naudoti karinę jėgą ir civilių laivų apsaugai.
Anot ministro, dauguma šešėlinio laivyno tanklaivių neturi tinkamos registracijos, draudimo ar kvalifikuotų įgulų, o tai kelia didelį pavojų tiek aplinkai, tiek jūrinei infrastruktūrai.
„Jei tarptautinė teisė leidžia mums veikti – turime tai aiškiai apibrėžti ir taikyti. Nežinomybė tik skatina pažeidėjus elgtis drąsiau“, – konferencijoje sakė K. Budrys.
„Turime ne tik išplėsti sankcionuotų laivų sąrašą, bet ir suvienodinti sankcijų taikymą tarp ES, JAV ir Jungtinės Karalystės. Šiuo metu mažiau nei pusė sankcionuotų laivų yra sankcionuoti visų šių trijų jurisdikcijų – tai silpnoji vieta, kurią išnaudoja Rusija“, – pridūrė jis.
BNS šią savaitę rašė, kad Estijos karinės jūrų pajėgos bandė sustabdyti tanklaivį „Jaguar“, kuris, kaip manoma, priklauso Rusijos šešėliniam laivynui.
Tačiau rusišką naftą gabenantis laivas nepakluso įsakymams ir išplaukė iš Estijos ekonominės zonos.
Pareigūnai teigia, kad tanklaivį lydėjo Rusijos naikintuvas, kuris galop mažiau nei minutę buvo įskridęs į Estijos oro erdvę.
Lithuania, 9 other countries agree to step up protection of underwater infrastructure
The Baltic Sea, associative image | AP
Ten European countries have agreed to step up the protection of critical underwater infrastructure in the Baltic Sea amid fears that Russia uses its shadow fleet as a weapon against EU and NATO countries.
On Friday, the foreign ministers of Lithuania, Denmark, Estonia, Finland, Iceland, Latvia, Poland, Norway, Sweden and Germany signed a memorandum in Tallinn. It provides for enhanced cooperation to improve the resilience of cables and pipelines on the seabed, to ensure the security of supply chains, to carry out underwater monitoring, and to expand rapid repair capabilities.
The document also includes provisions on information protection, possible joint sources of funding and coordination of actions.
“The document marks a strong political will to work together to ensure energy, economic and digital security throughout the region,” the Lithuanian Foreign Ministry said in a statement on Friday.
In Tallinn, the ministers also discussed the latest incident that took place a few days ago in Estonia’s exclusive economic zone when the sanctioned shadow tanker Jaguar refused to comply with Estonia's legitimate demands and the Russian military plane guarding it violated Estonia’s airspace.
“Russia is using its shadow fleet as a weapon against us. This was clearly demonstrated by the incident involving the sanctioned tanker Jaguar when Russia used its air force to defend it,” Lithuania’s Foreign Minister Kęstutis Budrys said.
He said it was vital to continue the strict sanctions against shadow fleet vessels as individual vessels are currently sanctioned differently by the US, the UK and the European Union.
Under Lithuania’s proposal, 200 additional Russian ships that are part of the shadow fleet have been sanctioned in the EU’s latest 17th sanction package.
Another important step, Budrys said, is the increase of NATO’s military presence in the Baltic Sea, the extension of the mandate of NATO’s Baltic Sentry mission and the revision of national response rules, with the involvement of naval forces even in peacetime.
A number of breaches of underwater infrastructure have been recorded in the Baltic Sea in recent years. In response to these incidents, NATO launched its new Baltic Sentry surveillance mission in the Baltic Sea in January to prevent attempts to attack underwater infrastructure in the region.
Foreign Minister Tsahkna at the CBSS ministerial meeting: Threats of the shadow fleet must be tackled more decisively
esterday and today, on 15 and 16 May, the foreign ministers and high-ranking officials of the Council of the Baltic Sea States (CBSS) gathered in Vihula under the Estonian Presidency to discuss the threats posed by the activities of the shadow fleet in the Baltic Sea and the protection of critical underwater infrastructure. The meeting included the signing of a memorandum of understanding on cooperation on the protection of critical underwater infrastructure in the Baltic Sea, and the presentation of the report on the future of the CBSS.
“This week’s serious incident with a vessel of Russia’s shadow fleet in the Baltic Sea was a clear sign of Russia’s hostile and dangerous actions against us. We are facing a volatile security environment, and therefore we have decided that we must put the security of the region at the centre of the CBSS,” Foreign Minister Tsahkna said at a meeting in Vihula. “Russia is pushing the boundaries – this time, a fighter aircraft of the Russian Federation violated Estonian airspace to protect the oil tanker of the shadow fleet. This incident clearly showed Russia’s direct involvement in the shadow fleet and that it needs to be targeted even faster and more forcefully with sanctions,” he said.
Tsahkna also stressed that the Russia’s shadow fleet is a tool for circumventing sanctions and poses a major threat to both the environment and critical infrastructure in the Baltic Sea. “With this in mind, the ministers signed a memorandum of understanding on cooperation on the protection of underwater critical infrastructure.” According to the memorandum, the Baltic Sea states have a common goal to work together on ensuring the security and resilience of critical underwater infrastructure to enhance the monitoring of underwater infrastructure, prevent infrastructure incidents and, where necessary, repair damaged infrastructure and develop related capabilities. “A closer engagement with the private sector is also crucial, including in the development of cross-border cooperation projects. The states are also boosting cooperation in the European Union and NATO,” Tsahkna said.
“Of course, during the Estonian Presidency of the CBSS, we have also focused on continued support for Ukraine. Our countries have collectively been among the biggest providers of political, financial, economic, humanitarian, military and diplomatic support to Ukraine and its people – and this will continue,” Tsahkna said. “Russia does not want peace – we saw this clearly yesterday when President Putin refused to accept President Zelenskyy’s invitation to peace negotiations.”
The ministers also issued a joint statement stressing the importance of the CBSS in addressing the security challenges in the region, condemning Russia’s continued aggression against Ukraine and outlining the CBSS member states’ actions and subsequent proposals aimed at ending it. The joint statement can be found here.
At the meeting, President Toomas Hendrik Ilves and former Lithuanian Foreign Minister Gabrielius Landsbergis presented a report with their vision and analysis of the future of the CBSS format. The full report can be found here.
Estonia has held the presidency of the CBSS since 1 July last year. During our Presidency, we highlighted the importance of regional cooperation in countering hybrid threats. In addition, cooperation with Ukrainian partners in the areas of civil protection and the fight against trafficking in human beings intensified during the Presidency. The presidency also focused on the continuity of the organisation and the development of ongoing activities, including the drafting of the CBSS anti-trafficking and child protection strategies for the 2025-2030 period. Poland will take over the presidency of the CBSS on 1 July.
Experts: Estonia's failed shadow fleet tanker operation reveals shortcomings
This week's failed attempt to detain the crude oil tanker Jaguar — part of Russia's shadow fleet — uncovered the level of political decision-making and military capability in Estonia. Experts say the incident also raises questions about NATO's Baltic Sea Guardian operation, launched earlier this year.
There had been plans to board the Jaguar, but the operation was called off midway, said Cmdr. Jüri Saska, former longtime commander of the Estonian Navy.
"Boarding was indeed planned — but that [plan] was reassessed on the fly," he explained.
(выделено а.п.) "It was deemed either unfeasible or unreasonable. Compared to the last time, when we succeeded in guiding a tanker to anchor in our waters, this didn't go nearly as well. And this had been merely an escort, then the [patrol vessel EML] Raju shouldn't have carried out such maneuvers."
Saska said it's important that the Estonian Navy not end up the scapegoat in this incident, and that the public clearly understand who is making the decisions and what Estonia's current capabilities are for carrying out such operations.
"If something doesn't go as planned out there, we're operating in an international environment, in international waters — not on Estonian territory," the former naval commander explained. "And the legal framework is somewhat different there. The decision-making for processes or actions like this — I hope it does, but it definitely must take place at the political level, and not be up to the commander of the Navy or the commander of the Estonian Defense Forces (EDF) to decide."
Part of the issue is the ships themselves.
"In this case, the Navy doesn't have the kinds of equipped, armed vessels needed to carry out a forced operation like this," Saska acknowledged. "And that's something the Navy and the EDF have brought up in various discussions or proposals for the past ten years."
"Estonia is procuring a lot of long-range artillery, same as Lithuania," noted former Lithuanian Foreign Minister Gabrielius Landsbergis. "So we have to weigh — whether you invest now in the ships that could help you now with the shadow fleet problem, maybe, right? Or you don't — invest in something else."
(выделено а.п.)
Cooperation between the Navy, the police and the border guard must also be tightly coordinated.
"As of today, I don't see — and this is just my assessment — that this has been practiced together to the extent that such an operation could be carried out safely," Saska said. "Maybe it has been. A year ago, it hadn't."
In Helsinki this January, leading Baltic Sea politicians and NATO Secretary General Mark Rutte announced the launch of the alliance's Baltic Sea Guardian operation. Security expert Meelis Oidsalu questions what the Baltic Sea Guardian is actually burning diesel for.
"We haven't really heard about what this operation has done to resolve the shadow fleet problem," said Oidsalu.
"Naval operations like this tend to be shadowing ones — fairly passive," he continued. "When a small country starts pursuing a more forceful approach beyond its means, it will quickly find itself isolated. Unfortunately, that's what happened in this case."
Jets scrambled as Russian fighter jet responds to tanker
On Tuesday, May 13, the tanker Jaguar — suspected of being an unflagged part of Russia's shadow fleet — entered Estonia's exclusive economic zone (EEZ) on the Baltic Sea, ignoring orders from Estonian authorities.
A Russian Su-35 fighter jet violated Estonian airspace to shield the tanker, prompting Portuguese Air Force F-16s serving the Baltic Air Policing mission out of Ämari Air Base to scramble and conduct a reconnaissance flight alongside other Estonian aircraft. The tanker eventually left for Russian waters without being boarded.
The incident marked the first time Russia so openly backed a shadow fleet vessel.
(выделено а.п.)
Estonia warns Russia may use military force to defend its shadow fleet of tankers dodging sanctions
Estonia is warning that Russia appears willing to defend with military force its shadow fleet of aging tankers dodging international sanctions to keep oil revenue flowing
Estonia warned on Thursday that Russia appears willing to defend with military force its shadow fleet of aging tankers dodging international sanctions to keep oil revenue and equipment flowing, even through the territorial waters of European countries.
Estonian Foreign Minister Margus Tsahkna said that a Russian fighter jet entered NATO airspace in recent days after Estonia’s navy had intercepted a suspected shadow fleet ship in its waters.
Tsahkna said the navy stopped the ship, the Jaguar, because it was flying no flag and apparently had no insurance. The Russian warplane appeared on the scene while the ship was stopped.
“This fighter jet violated NATO territory, for one minute. This is something very new,” he told reporters at a NATO meeting in Antalya, Turkey. He said that NATO aircraft scrambled to intercept the Russian fighter.
“We need to understand that Russia has officially tied and connected itself to the Russian shadow fleet,” Tsahkna said, and underlined the importance of air patrols over the Baltic Sea, saying that “we need to understand that the situation is really serious.”
The shadow fleet is made up of aging tankers bought used, often by nontransparent entities with addresses in non-sanctioning countries such as the United Arab Emirates or the Marshall Islands, and flagged in places like Gabon or the Cook Islands.
Some of the vessels are owned by the Russian state Sovcomflot shipping company. Their role is to help Russia’s oil exporters avoid the $60 per barrel price cap imposed by Ukraine’s allies.
The European Union has been targeting the ships, which sometimes also carry stolen Ukrainian grain, with sanctions. In February, 70 vessels believed to be part of the shadow fleet were added to more than 50 already listed.
Läänemere nõukogu arutas Vihulas võitlust Vene varilaevastiku vastu
Venemaa on võtnud varilaevastiku kaitsmisel suurema rolli, mistõttu otsivad Vihulas kohtunud Läänemere riikide välisministrid võimalusi vajadusel rohkem jõudu kasutada. Samas peavad sammud jääma kehtiva rahvusvahelise õiguse piiridesse. Suuremat panust oodatakse ka läänepoolsematelt riikidelt.
Läänemeremaade nõukogu kohtumise kõige tulisem teema oli varilaevastiku vastane võitlus. Riikidele on selge, et rahvusvahelise õiguse muutmine on põhimõtteliselt võimatu, mistõttu otsitakse selle piires võimalusi suuremat jõudu kasutada.
Välisminister Margus Tsahkna sõnul näitas viimane juhtum tankeriga Jaguar selgelt, et hübriidrünnakud on Venemaa aktiivne sõjaline käitumine.
"Esimest korda juhtus see, et Venemaa saatis oma hävitaja nii-öelda varilaevastiku, sanktsiooni all oleva laeva kaitseks ja nad esimest korda sisenesid ka NATO õhuruumi, nii et see on hoopis teine pilt. Ja see ei olnud juhuslik, et see hävitaja kogemata sõitis mööda, vaid see oli planeeritud operatsioon. Midagi väga tähtsat arvatavasti veeti selle laevaga," lausus Tsahkna.
Tsahkna lisab, et see pole ainult Läänemere idatiiva probleem. Olukorraga saaks tõsisemalt tegelda juba enne, kui kahtlased laevad Soome lahte jõuavad.
"Tegelikult ju Taani on üks esimesi riike, kellel on võimalus üldse sulgeda kogu Läänemeri nendele laevadele, kes on sanktsioonide all. Ja seal tuleb mängu rahvusvahelise õiguse interpreteerimise küsimus," lausus Tsahkna.
"Taani ei ole samuti suur riik. Minu arvates mõtlevad nende otsustajad samamoodi nagu poliitikud Eestis või Leedus, et kas seda suudetakse üksi teha? Tegelikult ükski riik ei saa nende ohtudega ainult omapäi võidelda," ütles Leedu endine välisminister Gabrielius Landsbergis.
Eesti mereväe operatsioonid on toimunud lipuriigita laevadega. See on ühelt poolt andnud selge põhjuse nende peatamiseks, kuid teisalt toonud veelgi selgemalt esile varilaevastiku ohte.
"Küsimus on, et kes vastutab, kui midagi halba juhtub. Mis saab siis, kui keegi lastib laeva radioaktiivse ainega ja midagi juhtub? Kui sellises madalas meres nagu Läänemeri on suur naftareostus, siis kes vastutab selle kõrvaldamise eest? Selle lahendamine vajab tõsiseid samme," lausus Poola välisminister Radoslaw Sikorski.
Läänemereriikide välisministrid otsustasid, et varilaevastikuga seoses töötatakse välja tegevuste nimekiri. Samuti allkirjastati vastastikuse mõistmise memorandum, mis keskendub veealuse kriitilise taristu kaitsekoostööle.
Lt Col Daniel Davis: Russia's NOT Budging/Trump Must Recognize.
Источник видео.
Цитата:
More Years of Fighting: Türkiye Talks Show Progress, But Will Ultimately Fail | REALITY | Map Update.
Источник видео.
Цитата:
Russia Ukraine: Accusations & DEMANDS / Lt Col Daniel Davis.
Источник видео.
Цитата:
Shock Russia Istanbul terms. Trump offers Putin off-ramp. Simion, Macron meddling Romania elections.
Источник видео.
Цитата:
Сломанный ультиматум Путину и его последствия. Чего ждать после переговоров в Стамбуле
Ровно неделю назад в Киев приехали лидеры Германии, Франции, Британии и Польши и, вместе с Зеленским, выдвинули фактический ультиматум Путину. Либо он соглашается на безусловное и полное прекращение огня на 30 дней с понедельника 12 мая, либо против России будут введены жесткие санкции со стороны как ЕС, так и США. Причем, как утверждалось, этот вопрос был согласован уже и с Трампом.
По своей форме это выглядело как предложение, выдвинутое для того, чтоб Путин отказался. Что президент РФ и сделал. Однако выставил свое встречное предложение – организовать прямые переговоры между Украиной и Россией 15 мая в Стамбуле.
Первая реакция Зеленского и европейцев была ожидаемо отрицательная – там сказали, что сначала перемирие, а потом уже переговоры. И повторили – если Путин эту схему не поддержит, то будут санкции. В том числе и от США.
Но затем выступил Трамп и одним своим сообщением всю эту тщательно выстраиваемую линию поломал. Он призвал Зеленского "немедленно" согласиться на переговоры с Путиным.
И Зеленский немедленно согласился. Правда, тут же потребовал, чтоб на переговоры явился лично Путин, иначе это будет свидетельствовать о том, что он не хочет мира.
Прошло 12 мая, Россия прекращение огня не объявила, но об ультиматуме уже почти никто не вспоминал.
Правда, судя по комментариям, в Украине и на Западе считали, что ультиматум не отменен, а просто перенесен на 15 мая, когда после переговоров должно было стать понятно - поддерживает ли Россия перемирие или нет.
Первоначально Зеленский пытался представить как срыв переговоров отказ Путина приехать на них и "низкий уровень" российской делегации. Но затем, по рекомендации европейских партнеров, все ж таки послал на переговоры в Стамбул делегацию во главе с Умеровым.
При этом, все украинские представители четко обозначили, что единственный вопрос, который будет рассматриваться на встрече – это перемирие. И больше ничего.
Поэтому большинство наблюдателей ожидало, что на переговорах российская делегация отвергнет перемирие (либо выдвинет неприемлемые для Киева условия), после чего украинская делегация покинет переговоры и объявит об их провале. И тогда же угрозы ультиматума (санкции и прочее) должны быть реализованы.
Однако произошедшее после переговоров этот сценарий вновь поломало – ни о каком перемирии не договорились (судя по утечкам, россияне выставили условия, которые Киев счел неприемлемыми). Однако украинская делегация после встречи не объявила о провале переговоров. Наоборот – заявила о достижении договоренностей по обмену пленными, а также о подготовке ко второму раунду переговоров и к встрече Зеленского с Путиным. Правда, судя по выражению лиц членов делегации на известном видео с Умеровым, говорилось все это без особой радости.
Таким образом, ультиматум, объявленный неделю назад, окончательно повис в воздухе, перенесясь на неопределенное время.
Что произошло?
Уже обсуждается конспирологическая версия, что якобы Умеров по заданию Ермака, действовавшего по указанию администрации Трампа, объявил о продолжении переговоров, хотя установка Зеленского была объявить о провале встречи. Никаких доказательств этой версии, естественно, нет.
Хотя обращает на себя внимание тот факт, что с момента встречи в Стамбуле по ее сути и дальнейших перспективах не высказался ни Зеленский, ни Ермак.
Впрочем, есть и совершенно не конспирологическая версия, лежащая на поверхности.
Это позиция Трампа, который еще с четверга настойчиво дает понять, что не хочет присоединятся к ультиматуму Путину с требованием немедленного заключения перемирия, а рассчитывает на встречу с ним. Эту мысль он повторял за последние дни несколько раз. О том, что на данном этапе Трамп намерен не давить на Путина, а договориться с ним о встрече, где и заключить "сделку", пишут и ведущие американские СМИ ("Трамп не желает причинять Путину боль, а протягивает оливковую ветвь").
В таких условиях объявление украинской делегацией о провале переговоров с фактическим выходом из них становилось, во-первых, бессмысленным, так как не привело бы к реализации ультиматума (без участия США это невозможно), а во-вторых, опасным, так как могло бы быть воспринято Трампом как отказ Киева от диалога с РФ, начала которого он требовал.
Таким образом, ситуация по войне Украине зависла в ожидании встречи (или хотя бы разговора для прояснения позиций) Трампа и Путина.
Далее возможно несколько вариантов, которые в базе своей зависят от ответа на два вопроса.
1. Считает ли Путин возможным достижение своих целей военным путем или нет. Если считает, то он будет выдвигать и далее (даже на встрече с Трампом, если она вообще состоится) свои требования вроде вывода украинских войск со всей территории четырех регионов. Если нет – то может согласиться и на прекращение огня по линии фронта, взамен получив некие крупные бонусы от Трапа (признание Крыма, снятие всех санкций, прекращение поставок оружия Украине, блокирование вступления Украины в НАТО и т.д.).
2. Если Путин будет и далее настаивать на своих максималистских требованиях (вывод войск из четырех регионов и т.д.), то согласится ли с ними Трамп, подключившись к давлению на Киев с требованием их выполнения? А если не согласится и переговоры на этом зайдут в тупик, то готов ли Трамп вводить жесткие санкции, либо просто перестанет заниматься украинскими делами. В том числе и поставлять Киеву оружие.
От ответа на эти вопросы, зависят и варианты развития событий, которые могут быть очень разными.
От заключения сделки, когда Путин соглашается на перемирие по линии фронта, а взамен получает крупные уступки от США (а Трамп представляет отказ Путина от контроля над всей территорией 4 областей как свою огромную победу). До введения жестких санкций против России с фактическим прерыванием диалога с Москвой и резкой эскалацией войны в Украине и, не исключено, в отношениях между США и Россией. Судя по последним заявлениям Трампа, он до этого доводить не хочет, но опция сохраняется – много сил на Западе и внутри США выступают за ужесточение политики против РФ.
От сохранения статус-кво (помощь Украине не прекращается, но и новые санкции против РФ не вводятся, чтоб не закрывать перспективы для диалога) до полного прекращения всякой активности на украинском направлении (включая посредничество в переговорах и поставки оружия).
Либо вариант, который сейчас выглядит совершенно фантастическим, но, учитывая непредсказуемость Трампа, его также полностью отбрасывать нельзя: вариант, при котором президент США согласится с ныне выдвигаемыми требованиями РФ к Украине (вывод войск из четырех областей, прекращение мобилизации и т.д.) и начнет давить жестко на Киев с требованием их выполнения. В таких условиях, скорее всего, реакцией украинской власти будет отказ (даже ценой потери американской помощи и конфронтации с Трампом). Но положение Украины в войне это, мягко говоря, не улучшит.
Но даже если до такого экстремального варианта дело не дойдет, то в целом ситуация для Киева выглядит тревожной.
В прошлую субботу, когда выдвигался ультиматум о перемирии с 12 мая, было ощущение, что ситуация дошла до точки бифуркации – когда или Путин соглашается с перемирием, или же коллективный Запад обрушивает на него невиданные санкции.
Прошла неделя. Путин перемирие не принял. Но и санкции на него никто не обрушил. Более того, в целом, процесс идет по повестке, которую задала Москва – прямые переговоры с Украиной в Стамбуле, договоренности об их новом раунде. Да и плюс к тому еще и Трамп активно намекает на желание встретиться с Путиным и "все решить".
То, что жесткие санкции будут введены – все еще возможно, если Трамп придет лично к выводу, что на приемлемых условиях договорится с Путиным не получается. Однако это не гарантировано, так как велики риски прямой конфронтации США и России.
И если никакого резкого усиления давления Запада на РФ не будет и в Киеве убедятся, что на значительное увеличение поддержки в войне со стороны США и ЕС рассчитывать в обозримой перспективе не стоит, это может запустить далеко идущие процессы внутри украинских элит и общества. Внутри которых могут появиться вопросы – "готовы ли мы действительно воевать 21 год, как говорит Мединский" и "так ли уж неприемлемы все требования РФ, которые нам сейчас выдвигаются? Либо можно о чем-то говорить?".
Впрочем, вопросы эти могут зазвучать действительно громко только в случае, если резко ухудшится ситуация на фронте для ВСУ. До тех пор пока фронт держится, а россияне наступают медленно, в военно-политическом руководстве Украины будет сохраняться уверенность (транслируемая и на украинское общество), что длинную войну год-два страна выдержит, хотя и дорогой ценой. А там, глядишь, что-то и на Западе изменится, либо в России ситуация пройдёт вразнос.
Собственно, ситуация на фронте и определит в огромной степени дальнейшее развитие событий. В том числе подтвердит или опровергнет верность популярной в РФ теории, что Москва может достигнуть своих целей и военным путем.
Впрочем, все ещё сохраняется шанс, что проверять верность этой теории не придется - если Трамп и Путин смогут согласовать в ближайшее время "мирную сделку" с прекращением огня по линии фронта.
We woke up to find a Banksy on our house - we thought it would make us millionaires but it's cost us £400,000 and we wish he had never bothered
A couple have complained that waking up to a Banksy artwork on the side of their property has cost them £400,000.
Gert and Gerry Coutts, who live in Enfield, north London, were renting the Suffolk property out when tenants called them in August 2021 to say scaffolding had suddenly appeared.
Mr Coutts and his wife thought it was the council fixing a chimney, only for the rigging to disappear the next day - with the piece of artwork, later verified to be a Banksy, in its place.
The artwork was comprised of a 14-foot seagull mural on the wall of the Lowestoft house, with a skip placed next to the house filled with insulation to look like a tray of chips.
It attracted global attention and soon the property was being visited by hundreds of tourists a day.
But while the owners initially thought the development might make them rich, they have now accused 'a**ehole' Banksy of acting without 'giving a damn about the consequences'.
Mr Coutts told the Sun: 'I'm completely depressed and sick about it.
'I've done everything I can, tried to do the right things, and me and my wife have just had the p**s taken out of us.
Gert and Gerry Coutts, who live in Enfield, north London, were renting the Suffolk property out when tenants called them in August 2021 to say scaffolding had suddenly appeared
But while the owners initially thought the development might make them rich, they have now accused 'a**ehole' Banksy of acting without 'giving a damn about the consequences'
'I'm so angry about what has gone on because of that a**ehole Banksy. It's as simple as that.'
Rod, who co-owns the house with the Coutts, added: 'To us he's an uncaring, unthinking person who has had a massive detrimental impact.'
Within a short space of time, their renters were faced with queues built up around the house and one man even stole the property's scaffolding from a skip, and attempted to sell it on Facebook for £1,600.
The couple said what they first thought of as a 'gift' turned into a nightmare.
The 22-tonne artwork was finally removed overnight in April after the couple hired a building firm and council officials approved closing the road.
Initially, it was estimated the artwork could be worth some £3 million, but the couple told how they were informed the council wished to put a preservation on the artwork, which would make the owners liable for an annual £40,000 upkeep.
Ms Coutts said: 'So, there you go Banksy. Does he realise what the consequences are of his art work - or does he care?'
The mural by the anonymous street artist featured a spray-painted seagull tucking into a refuse skip full of polystyrene chips on the side of a residential terraced building
Footage from 2023 shows the wall - which had been cut off the side of the house - strapped up with chains
Instead, they eventually arranged for the entire wall to be removed at a cost of some £200,000 - but still pay £3,000 per month to keep it in storage while looking for a buyer.
The decision to take down the artwork proved highly controversial in the town, with passersby accusing the owners of 'stealing' the artwork from the public.
Speaking to the Mail previously, retired roofing contractor Mr Coutts said: 'At first it was obviously incredible but as things have gone on it has become extremely stressful. I'm not sure Banksy realises the unintended consequences on homeowners. If we could turn back the clock, we would.
'We had the council get in touch to tell us that they could put a preservation order on the piece and we would be responsible for maintaining it at a cost of £40,000 a year.
'I have had to hire a night watchman to look after it after someone stole part of it and tried to sell it on Facebook. Another time vandals were caught with a dozen pots of white paint and were apparently going to paint over it.'
John Brandler, a Lowestoft art dealer, previously estimated the artwork's value to be between £1 million and £3 million.
18.05.2025 | 16:12
Russia detained the oil tanker Green Admire as it was departing from the Estonian Port of Sillamäe
Today, May 18th, the Russian Federation detained the oil tanker Green Admire, sailing under the Liberian flag and owned by a Greek company, as it was departing from the Estonian Port of Sillamäe and following a previously agreed route through Russian territorial waters.
This navigational route—selected for its maritime safety and not aligned strictly along national boundaries—has been established through mutual agreement between Russia, Estonia, and Finland.
To prevent similar incidents in the future, Estonia will redirect traffic to and from Sillamäe exclusively through Estonian territorial waters.
“Today’s incident shows that Russia continues to behave unpredictably,” said Foreign Minister Margus Tsahkna. „I have also informed our Allies of the event.”
today at 14.50
Russia detains oil tanker after leaving Estonian port.
[img]https://i.err.ee/smartcrop?type=optimize&width=1072&aspectratio=16%3A10&url=https%3A%2F%2Fs.err.ee%2Fphoto%2Fcrop%2F2025%2F05%2F18%2F2868336h20bc.jpg[/img]
The Green Admire. Source: Vesselfinder.com/Rush 2112
Russian authorities on Sunday detained an oil tanker in Russia's territorial waters after it departed the Estonian port of Sillamäe on a pre-agreed route, the Transport Administration reported. The incident comes several days after Estonia attempted to stop a Russian shadow fleet vessel.
The Liberian-flagged "Green Admire" tanker left the Port of Sillamäe in eastern Estonia carrying a cargo of shale oil, destined for Rotterdam, the Netherlands. It is owned by the Greek company Aegean Shipping.
The vessel had been sailing along an agreed route through Russian waters.
The Transport Administration told ERR that such an incident had never occurred before.
(выделено а.п.)
Ships traveling to and from Sillamäe will now be directed to stay in Estonian territorial waters, the agency said in a statement.
A statement from the Ministry of Foreign Affairs said the tanker was detained as it was departing from the port.
"Today's incident shows that Russia continues to act unpredictably, which is why ships will be directed along an alternative route in the future," Minister of Foreign Affairs Margus Tsahkna (Eesti 200) said.
"I have also informed our Allies of the event," the minister added.
Ships leaving Sillamäe usually sail through Russia's territorial waters as doing so is safer for larger vessels than navigating Estonia's shallows.
This safe navigation route does not follow any national borders and has been agreed upon between Russia, Estonia, and Finland.
The agency's vessel traffic management department monitors ship traffic in Estonian territorial waters.
The incident follows an attempt this week by the Estonian Navy to stop an unflagged tanker, part of Russia's shadow fleet, sailing through Estonian waters. The ship did not stop and Russia sent a fighter jet to escort the tanker, violating Estonia's airspace in the process.
Another shadow fleet tanker, the "Kiwala," was impounded by Estonian authorities for a little over two weeks in April for sailing without a flag.
Sun 18 May 2025 14.50 CEST
EU foreign ministers call for coordinated action on Russian ‘shadow fleet’ in Baltic Sea.
Fleet of tankers sailing under flags of convenience estimated to carry up to 85% of Russia’s oil exports
Calls to step up and coordinate the interdiction of the unflagged Russian “shadow fleet” of oil tankers in the Baltic Sea were made this weekend ahead of the EU foreign ministers meeting on Monday that is set to impose sanctions on 180 ships, taking the total number of ships sanctioned by the EU to 350.
The efforts to stop the fleet, estimated to be carrying as much as 85% of Russia’s oil exports and so funding roughly a third of Russia’s budget, is seen as a critical proof of the EU’s determination to keep the economic pressure on Russia.
The Ukrainian president, Volodymyr Zelenskyy, spoke on Saturday with the Canadian prime minister, Mark Carney, over the latest steps against the shadow fleet, a group of 500 or so ageing and poorly insured tankers using flags of convenience to export Russian oil to countries like India in defiance of sanctions mounted in 2022 by the G7 countries, including Canada.
But the Lithuanian foreign minister, Kęstutis Budrys, warned that current enforcement is ineffective and now faces the threat of Russian military reprisals. About three loaded shadow tankers per day pass through northern European waters, including the Danish Straits and the Channel.
Speaking at the Lennart Meri conference in Tallinn, Budrys highlighted uncertainty about the law on interdiction in international waters, and fear of an all-out military confrontation with Russia. The Estonian defence minister, Hanno Pevkur, called for all sanctioned ships to be debarred from entering EU economic exclusion zone waters, as they are debarred from entering EU ports. The move would severely restrict the Russian fleet but would arguably breach maritime law.
The battle over the shadow fleet intensified last week when a Russian Sukhoi Su-35 jet flew into Estonian airspace in what looked like a reprisal for a tanker named the Jaguar, likely to be carrying Russian oil, being escorted out of Estonian economic waters by the country’s navy. It was not clear if the ship, already subject to sanctions by the UK, was sailing without any flag registration, the surest legal ground for interdicting a ship.
The Estonian navy believed the ship, part of the Russian shadow fleet, might pose a threat to nearby underwater cables, and contacted it to check its status and registration. Faced by resistance from the Jaguar crew, the Estonians drew back from trying to board the ship to inspect its cargo, and instead escorted it into the international waters of the Gulf of Finland on its way to the Russian port of Primorsk. As the ship was being escorted, a Russian jet entered Estonian airspace for a minute without permission.
It is seen as the first incident in which Russia has shown military force in support of the shadow fleet, and the first entry into Estonian airspace for at least three years.
The fleet is thought to have expanded, possibly to as many as 700 largely uninsured tankers, to circumvent rules that deny high-quality insurance to ships carrying oil to be sold above $60 a barrel. The innovative US-designed oil cap policy balances two objectives – limiting Russian revenues for its war machine, while maintaining the supply of oil for the world economy. Ships that operate without insurance can be sanctioned by G7 countries.
Budrys said the paradox is that less than half of the ships that have been sanctioned either by the EU, the US or the UK have been sanctioned by all three of them. He said he wanted to see all ships in the fleet sanctioned, and for the level of proof required to sanction a ship to be reduced and standardised. Baltic states, he said, needed to clarify the current unclear national protocols under the UN convention on the law of the sea (Unclos) about the right to inspect an unflagged ship, especially inside a country’s exclusive economic zone. Since last June, the Estonian transport agency has checked the documents of more than 450 ships, but the right to interdict in international waters is strictly limited.
Budrys rejected the fears of some Baltic shipping companies that a more aggressive posture will lead to restrictions on freedom of navigation for western ships in the South China Sea.
He said lawyers often advise ministers that the current law on interdiction is unclear, but he said there was no point trying to reopen the outdated Unclos itself, since the process would take too long.
He said that “last week’s events involving Russian protection of the Jaguar through the use of Russian jets changes the overall assessment and picture. Russia now is showing force, creating an incident and even entering Nato airspace to protect these vessels.”
Since January, Nato’s Baltic Sentry mission has been established to protect the Baltic Sea’s critical infrastructure, principally undersea cables, but it has no direct responsibility over the shadow fleet.
Budrys said: “We need not only to continue Baltic Sentry, but to expand its mission, because the increase in the shadow fleet increases the probability of military incidents in the Baltic Sea. This is serious.”
But Benjamin Hilgenstock, the head of macroeconomic research at the Kyiv School of Economics, claims the oil price cap has proved unenforceable, partly since no means exists to check that oil has been traded at the declared price.
Critics say that despite the existence of a 14-country shadow fleet expert group, there is no body coordinating enforcement action, or intelligence about the shadow fleet, with different countries adopting different approaches.
John Mead, the deputy commander of Allied Joint Force Command Brunssum, stressed Nato’s focus was to protect underwater cables, but in pursuit of this had hailed 1,800 ships to check flag status. It was also launching a fleet of drones to improve monitoring.
He added “the Russians will exhaust themselves very, very quickly if they want to up their posture by escorting every single shadow fleet vessel through the Baltic Sea.”
Anna Wieslander, the director for northern Europe at the Atlantic Council, said in the middle of last year “we realised that this not in parallel to Russia’s efforts sustain its war economy, the shadow fleet is at the core of its whole system.”
She said the episode last week showed “the shadow fleet is at the core of their national security. The first step is to realise the magnitude of this for the war economy. We should sanction them all, why not?”
10.17
Председатель Морской коллегии Николай Патрушев поздравил командование, личный состав, ветеранов и гражданских специалистов с Днем Балтийского флота России. По его словам, балтийцы с честью выполняют задачи по защите морских рубежей Родины.
"В сложной военно-политической обстановке флот продолжает укреплять свои позиции, надежно обеспечивает безопасность судоходства, пресекает провокации военно-морских сил недружественных государств, оттачивает свое мастерство в ходе учений на Балтике и дальних походах".
.
В политических кругах можно услышать версию, что Трамп и Путин уже давно проговорили между собой «сделку» по Украине и все ныне происходящее – это их согласованные действия.
Сначала Трамп жестким давлением заставил Зеленского и европейцев согласится с идеей прекращения огня.
Затем изображал давление на Путина, чтоб показать «сильную позицию».
Затем игру попытались поломать Зеленский и европейцы, выдвинув ультиматум Путину с требованием заключить 30-дневное перемирие, после чего согласие на него для Кремля означало бы «потерю лица».
Затем Трамп этот ультиматум фактически обнулил, заставив Зеленского принять условие Путина о прямых переговорах, а потом и заявил о желании поговорить лично с Путиным (и, в таком случае, согласие президента РФ на прекращение огня по линии фронта уже не будет выглядеть как выполнение ультиматума).
Наконец, венцом процесса должна стать сама «мирная сделка», заключенная на встрече (или сразу после) Трампа и Путина – перемирие по линии фронта и многие бонусы для России от США, и, возможно, для США от России. При этом Вашингтон скажет, что и Кремлю пришлось пойти на «болезненные уступки» - отказаться от требования вывести украинские войска со всей территории четырех областей.
Судя по этой версии, развязка должна быть близка – уже в понедельник Трамп хочет поговорить с Путиным.
Однако, вчера из Вашингтона и Москвы прозвучало два заявления, которые показывают, что между сторонами еще далеко не все проговорено и успех предстоящих переговоров не гарантирован.
Рубио заявил, что, в случае отказа Москвы принять предложение о прекращении огня, против РФ будут введены жесткие санкции.
А Медведев дал понять, что если это произойдет, то может начаться ядерная война между Россией и НАТО: «мирные переговоры сами по себе не всегда приводят к прекращению военных действий. Неудачные переговоры могут привести к началу более страшной стадии войны с новым оружием и участниками».
Впрочем, на то, что требования России по завершению войны выходят далеко за те версии «мирного плана Трампа», которые были опубликованы в СМИ, пишут в последнее время многие.
Напомним, план этот подразумевал остановку огня по линии фронта, отказ от принятия Украины в НАТО, официальное признание США Крыма, снятие американских санкций с РФ, передачу под контроль Вашингтона Запорожской АЭС. При этом, СМИ писали и о еще одном плане из 22 пунктов, который подготовили США, европейцы и Киев и который должен был представить Уиткофф Путину, но тот отказался его принять. Содержание этих 22 пунктов неизвестно, но, не исключено, что они могут отличаться от ранее обнародованного «мирного плана» Трампа в сторону ухудшений условий для России.
Что касается условий РФ, то вчера целый ряд западных медиа опубликовали требования, которые, как утверждается, россияне сообщили украинской делегации на переговорах в пятницу:
- нейтральная Украина аналогично модели нейтралитета Австрии – никаких иностранных войск или оружия массового поражения на украинской земле.
- отсутствие репараций – взаимный отказ от каких-либо претензий по возмещению ущерба, нанесенного войной.
- права русскоязычных – Украина должна принять европейские стандарты по правам меньшинств и положить конец «националистической пропаганде».
- Украина не должна претендовать и выдвигать конституционные претензии России на пять регионов (Донецкая, Луганская, Херсонская, Запорожская области и Крым) и не противодействовать в действиях по их международному признанию.
- украинские войска должны выйти со всей территории Донецкой, Луганской, Запорожской и Херсонской областей.
Кроме того, сегодня в российских телеграмм-каналах распространяется заявление Путина о том, что для завершения войны нужно устранить «первопричины конфликта» (которыми в Москве считают антироссийский курс Киева и намерения вступить в НАТО), а также «защитить прав русскоязычного населения Украины». То есть Путин дал понять, что тема изменений во внутренней и внешней политике Украины остается для него одним из ключевых условий.
Другими условиями РФ в разное время называли ограничение численности ВСУ (но, что характерно, в перечне «стамбульских» требований РФ этого условия нет), снятие санкций, освобождение заключенных в Украине по «политическим» статьям, прекращение мобилизации и поставок оружия в момент наступления перемирия, уход Зеленского с поста президента.
Все российские условия можно разделить на три типа.
Первый – те, выполнение которых зависит только от США. Это, например, признание российского статуса захваченных украинских территорий, прекращение поставок оружия и снятие американских санкций. Эти условия Трамп может выполнить без особого труда, если захочет.
Второй – то, что зависит от ЕС, либо от ЕС и США. Это снятие европейских санкций, прекращение поставок оружия, а также блокирование членства Украины в НАТО через соответствующее решение саммита Альянса (для чего нужны голоса всех стран-членов). Европейцы уже неоднократно заявляли, что не намерены это все делать. Однако, учитывая их огромную зависимость от США в сфере безопасности, если Трамп надавит, то Европа может согласиться, хотя для этого и потребуется определенное время.
Третий – то, что зависит от Украины. Это все остальные условия, на часть из которых Киев, теоретически, может согласиться, если очень сильно надавят США. К таковым можно отнести отказ от репараций и взаимных претензий, защита прав русского языка и УПЦ, освобождение заключённых по «политическим» статьям, нейтральный статус. И даже признание российского статуса захваченных территорий. То есть, принятие модели отношений Финляндии и СССР после Второй Мировой войны.
Но есть условия, на которые Киев не пойдет даже под очень сильным давлением. По крайней мере, при нынешней ситуации на линии фронта. К ним относятся ограничение численности ВСУ и вывод украинских войск со всей территории четырех областей.
Что касается ухода Зеленского с поста президента, то это условие выполнимо только при скоординированном и очень жестком давлении США и ЕС, а также внутри Украины.
Другими словами, если Путин будет настаивать в переговорах с Трампом на одном из невыполнимых пунктов, никакой сделки не будет. Потому что Трамп, даже если захочет (а пока нет никаких признаков, что он этого захочет), не сможет добиться выполнения данных условий.
Исходя из всего этого можно прогнозировать несколько сценариев развития событий.
1. Путин снимает явно невыполнимые и трудновыполнимые требования, обменяв их на согласие Трампа пойти на некие выполнимые условия. После чего война останавливается по линии фронта и заключается «мирная сделка».
2. Путин не снимает невыполнимые требования, Трамп приходит в ярость и дает отмашку на введение жесточайших санкций против РФ и прочие меры давления. Этот вариант чреват резкой эскалацией и по войне в Украине, и в отношениях между РФ и США (напомним о намеках Медведева). После этого, впрочем, стороны, подойдя к краю ядерной пропасти, могут сесть за стол и договориться. Но могут и не успеть этого сделать.
3. Путин не снимает невыполнимые требования, но Трамп, чтоб не закрывать дверь для диалога, новых санкций не вводит, но и продолжает, при этом, военные поставки Украине (за деньги или в счет взноса в Фонд по сырьевой сделке). При таком варианте, к переговорам могут вернуться через какое-то время. Но условия завершения войны тогда могут быть уже совсем другие, в зависимости от ситуации на фронте, а также от внутреннего состояния, в котором будут находиться Украина, Россия и Запад.
4. Путин не снимает невыполнимые требования по Украине, однако договаривается с Трампом по каким-то другим вопросам в обмен на полное прекращение американской военной поддержки Украины. Киев продолжает войну при помощи Европы, но положение ВСУ ухудшится. По одной из версий, именно это и является основной целью Путина в переговорах с Трампом.
Так или иначе, ситуация подходит, похоже, к критической развязке. В каком направлении далее пойдут события - к завершению войны или к эскалации, узнаем, возможно, уже завтра вечером. Разговор Трампа и Путина намечен на 17.00 по киевскому времени.
Primary school is evacuated after pupil brings hand grenade in for 'show-and-tell' assembly - sparking panic, with Army experts called in
A primary school was forced to evacuate staff and children and call in bomb disposal experts after a pupil brought a hand grenade to a show-and-tell assembly.
The youngster unexpectedly produced the WW2 explosive device at Osmaston CofE Primary School in Ashbourne, Derbyshire - causing shock among staff.
Head teacher Jeanette Hart said she was 'unsure if the grenade was live' - so took it from the boy and placed it behind a 'substantial' tree in the school's car park while the emergency services were called.
Army experts later established the grenade was safe, but police praised the 'quick-thinking' staff.
Mrs Hart said: 'It was quite an eventful assembly. It was going fine and there was a boy who brought an old bullet case in, which I knew about, but then his friend produced a hand grenade from his pocket. That, I was not expecting.'
Mrs Hart told the BBC she 'tried to avoid a panic' when she realised the pupil was holding the grenade - a family heirloom he had picked up without telling his parents.
She said: 'It looked old and I thought it might be safe but I didn't want to take the risk.
'I ended the assembly, took it off him and slowly carried it outside and put it behind a far tree in the car park. I wasn't 100 percent happy carrying it to be honest.'
A pupil at at Osmaston CofE Primary School in Ashbourne, Derbyshire unwittingly brought a WW2-era grenade to a show-and-tell assembly
An army bomb disposal expert approaches the tree in the school's car park where the grenade had been left by headteacher Ms Hart
The grenade - a family heirloom - was determined to be safe by army explosive experts using X-ray equipment
Students were moved to safety while police and army explosive experts were called to the scene.
Mrs Hart said: 'The children didn't really know what was going on but they knew something was different and they were excited because they saw the police and because they were playing out when they would have been in school.'
Derbyshire Police said army explosives experts determined the grenade was safe using X-ray equipment.
A spokesman for the Matlock, Cromford, Wirksworth and Darley Dale Police Safer Neighbourhood Team added: 'We even got to see those (X-ray) images and (were) told a detailed analysis of how there was nothing that would set the grenade off.
'Just a word of guidance for parents and guardians - double check what your kids are taking to show-and-tell, especially when they are family heirlooms.'
Mrs Hart said she had had 'a little chat' with the boy after the drama.
'It was entirely innocent,' she added. 'I don't think he ever really knew what it was.
'We'd been talking about VE Day and he knew it was from the war and just thought it was an interesting thing.
'His family didn't know and they were a little taken aback.'
20.25
«Для проверки документов»: Россия впервые задержала вышедший из эстонского порта танкер.
18 мая российские пограничники остановили в своих территориальных водах танкер Green Admire (под флагом Либерии), следовавший из эстонского порта Силламяэ в Роттердам с грузом сланцевого масла. Судно задержал корабль береговой охраны РФ «Аметист» — формально для проверки документов.
Эстонские власти заявили, что маршрут через российские воды был согласован между Россией, Эстонией и Финляндией, так как он безопаснее для крупных судов: эстонская акватория мельче и требует лоцманской проводки.
МИД Эстонии назвал задержание незаконным и призвал международное сообщество отреагировать. Однако Россия действовала в рамках права, поскольку инцидент произошел в ее территориальных водах. Капитан танкера подтвердил факт остановки.
Это уже второй случай за неделю: 14 мая эстонские корабли попытались задержать танкер Jaguar (под флагом Габона), шедший в Приморск, но отступили после появления российского истребителя Су-35. Ранее Эстония под аналогичным предлогом остановила танкер Kiwala, направлявшийся в Усть-Лугу.
В Эстонии опасаются, что задержание Green Admire – лишь начало, и Россия может продолжить останавливать суда, идущие в Силламяэ и обратно (до 30 в месяц). Этот порт критически важен для эстонской экономики, так как через него идет основной транзит грузов.
19.03
Россия задержала танкер Green Admire, который вышел из эстонского порта Силламяэ и шел через российские территориальные воды.
Об этом пишет Bloomberg со ссылкой на Департамент транспорта Эстонии.
Инцидент произошел через три дня после попытки Эстонии остановить российский «теневой» танкер в нейтральных водах.
Судно принадлежит греческой компании Aegean Shipping и перевозит сланцевую нефть. Конечным пунктом назначения был Роттердам.
РФ задержания не подтверждала.
Суда, выходящие из порта Силламяэ, обычно проходят через российские воды, так как этот маршрут безопаснее для крупных судов, чем проход между мелями в эстонских водах. Департамент транспорта Эстонии заявил, что он теперь будет направлять суда через свои территориальные воды.
2025.05.18 16:57
Россия задержала вышедший из эстонского Силламяэ нефтетанкер Green Admire.
Отдел управления судоходством Департамента транспорта Эстонии, который ежедневно следит за движением судов в территориальном море Эстонии, обнаружил в воскресенье, 18 мая, что Российская Федерация перехватила нефтеналивной танкер Green Admire под либерийским флагом, который следовал из эстонского порта Силламяэ по согласованному маршруту через российскую морскую зону.
Суда, выходящие из порта Силламяэ, следуют через территориальное море Российской Федерации, поскольку этот маршрут более безопасен для крупных судов, чем плавание между мелями в эстонском морском пространстве, передала агентству BNS пресс-служба ведомства. Такой безопасный маршрут судоходства, не пересекающий государственные границы, был согласован между Россией, Эстонией и Финляндией, напомнило ведомство.
Чтобы избежать подобных ситуаций в будущем, отдел управления судоходством Департамента транспорта Эстонии вместе с лоцманами будет направлять суда в Силламяэ и из Силламяэ через территориальное море Эстонии. Судно Green Admire принадлежит греческой компании Aegean Shipping. Когда судно вышло из Силламяэ, оно перевозило сланец и направлялось в Роттердам.
Материал полностью.
Цитата:
16.24
ERR: Venäjä pysäyttänyt Viron Sillamäestä lähteneen tankkerin
Liikennevirasto kertoi ERR:lle, että vastaavaa tapausta ei ole sattunut koskaan aiemmin.
Sillamäen sataman sijainti. Kuva: Maija Keskisaari / Yle, Mapcreator, OpenStreetMap.
Venäjän viranomaiset ovat pysäyttäneet Viron Sillamäen satamasta lähteneen öljytankkerin. Asiasta kertovat Viron liikenneviranomaiset maan…
Alus oli pysäytettäessä Venäjän aluevesillä ennalta sovitulla reitillä.
Liikennevirasto kertoi ERR:lle, että vastaavaa tapausta ei ole sattunut koskaan aiemmin. Sillamäelle matkustavat ja sieltä lähtevät alukset ohjataan nyt pysymään Viron aluevesillä.
– Tämänpäiväinen tapaus osoittaa, että Venäjä jatkaa arvaamatonta toimintaansa. Sen vuoksi alukset ohjataan jatkossa vaihtoehtoista reittiä pitkin, ulkoministeri Margus Tsahkna sanoi ERR:lle.
– Olen myös tiedottanut tapahtumasta liittolaisillemme, ministeri lisäsi.
Tsahkna viitannee arvaamattomalla toiminnalla Venäjän hävittäjän saapumiseen paikalle, kun Viro yritti tiistaina pysäyttää Venäjän varjolaivastoon kuuluvaa alusta. Hävittäjä loukkasi samalla Viron ilmatilaa noin minuutin ajan.
Venäjän tänään sunnuntaina pysäyttämän Green Admire -tankkerin omistaa kreikkalainen Aegean Shipping -varustamo, ja se seilaa Liberian lipun alla. Se oli matkalla Hollannin Rotterdamiin liuskeöljylastissa.
Venäjän aluevesillä kulkevasta reitistä on sovittu Viron, Venäjän ja Suomen välillä, koska se on turvallisempi kuin kulku Viron matalilla aluevesillä lähempänä rannikkoa.
Pääministeri: Viro jatkaa tarkistuksia
Viro aikoo jatkaa Venäjän varjolaivastoon kuuluvaksi epäiltyjen alusten tarkistamista Venäjän viimeaikaisista toimista huolimatta, pääministeri Kristen Michal sanoi uutistoimisto Reutersin haastattelussa sunnuntaina.
– Sanoisin, että kaikki – virolaiset, suomalaiset – jatkavat tämäntyyppisten alusten tarkistamista. Jos jotain epäilyttävää ilmenee, kysymme siitä, Michal sanoi.
Viro pysäytti aiemmin keväällä Kiwala-nimisen öljytankkerin, joka oli matkalla Venäjän Laukasuun asemaan.
Pysäytyksen syynä oli, että alus oli vailla lippuvaltiota. Kiwala oli lisäksi EU:n, Britannian, Sveitsin ja Kanadan pakotteiden kohteena.
– Kysymys – ei pelkästään Virolle vaan koko Euroopalle ja Yhdysvalloille – kuuluu, miten on mahdollista, että neljättä vuotta sotaa käyvä Venäjä myy yhä tuotteita maailman markkinoille? Michal sanoi Reutersille.
Michal ei kommentoinut haastattelusta ERR:n tämänpäiväistä uutista, että Venäjä oli pysäyttänyt virolaisesta satamasta lähteneen aluksen.
11.50
Moukari, joka tekisi aidosti kipeää
Venäjän sotatalous elää öljynviennistä. Lukuisista pakotepaketeista huolimatta sitä ei ole saatu pysäytettyä.
…
Venäjälle on asetettu talous- ja henkilöpakotteita jo yli kolmen vuoden ajan, jotta se lopettaisi silmittömän tappamisen Ukrainassa ja palaisi rauhan tielle.
Silti Venäjällä tunnu olevan mitään kiirettä suostua tulitaukoon Ukrainan kanssa. Tällä viikolla Istanbulin rauhanneuvottelut päättyivät tuloksettomina, ja jatko on hämärän peitossa.
Lännen takataskussa olisi kuitenkin ainakin yksi moukari, jolla se voisi saada Venäjän talouden polvilleen.
Se on öljy.
Pakotteista huolimatta Venäjä on kyennyt löytämään öljylleen koko ajan ostajia.
– EU:n ja Yhdysvaltojen pitäisi iskeä yhtä aikaa Venäjän öljynvientituloihin, sanoo Venäjän talouteen perehtynyt professori Kari Liuhto Turun yliopistosta.
Vientitulot ovat Venäjän talouden selkäranka, ja presidentti Vladimir Putinin johtama valtio on lähes pelkkä raaka-ainevarasto.
Vielä 2020-luvullakin peräti 60 prosenttia maan vientituloista tulee fossiilisista polttoaineista eli öljystä, maakaasusta ja kivihiilestä, ja kuten yltä näkee, öljy on Venäjän ylivoimaisesti tärkein tulonlähde.
Professori Kari Liuhdon mukaan Venäjän käytös ei muutu, elleivät toimet ole tuntuvia.
– Me naputtelemme nyt Kremlin ovea pikku vasaralla, mutta ei Kreml sitä niin avaa. Se ovi pitää avata moukarilla ja pakottaa Putin neuvottelupöytään, Liuhto sanoo.
Näin länsi voisi kuristaa öljynvientiä
Paperilla isku olisi helppo toteuttaa: Putinin öljyä ostavia tahoja rankaistaisiin talouspakotteilla.
Yhdysvallat toimii jo näin Venezuelan ja Iranin kohdalla. Presidentti Donald Trump on viime viikkoina uhannut pakotteilla jokaista, joka ostaa niiden kauppaamaa öljyä.
– Kaikki toimijat pelkäävät Yhdysvaltain pakotteita. Liiketoiminta loppuisi nopeasti, jos Venäjän öljyn ostajille asetettaisiin tuntuvat pakotteet, Liuhto sanoo.
EU:n tulisi liittyä rintamaan.
Venäläisöljystä valmistettuja jalosteita virtaa Kiinan, Intian ja Turkin kautta yhä myös Eurooppaan, vaikka muuten venäläisöljyn suora tulo EU:hun on lähes tyrehtynyt Unkaria ja Slovakiaa lukuun ottamatta.
– EU osti viime vuonna 20 miljardilla eurolla polttoaineita Venäjältä, ja Intian ja Turkin kautta 10 miljardin euron edestä lisää. Jos tämä lopetetaan, niin varmasti moukari osuu oikeaan kohteeseen eli Putiniin, Liuhto sanoo.
Yhdysvalloilla on jo valmis suunnitelmakin pöytälaatikossa.
Republikaanisenaattori Lindsey Graham ja demokraattisenaattori Richard Blumenthal esittelivät huhtikuun alussa suunnitelman, jossa Yhdysvallat asettaisi Venäjän öljyä ostaville tahoille peräti 500 prosentin tuontitullit.
Graham sanoo että suunnitelma ”murskaisi luut”.
– Suunnitelma on valmis, ja jos se tuodaan äänestykseen, saamme sille vankkumattoman kannatuksen, Graham ja Blumenthal kirjoittavat.
Ainakin puolet senaatin edustajista, Grahamin mukaan jopa kaksi kolmasosaa, on sanonut olevansa suunnitelman tukena. Tästä on kertonut muun muassa uutistoimisto Bloomberg.
Ellei moukari kiinnosta Trumpia, sen voi haudata
Euroopalla ja Grahamilla on yhteinen sävel.
EU-komission puheenjohtaja Ursula von der Leyen sanoi tällä viikolla olevansa tiiviisti yhteydessä Grahamin kanssa.
– Olemme hyvin samalla linjalla siitä, mihin pakotteet tulisi kohdistaa, von der Leyen sanoi.
Graham on republikaani, kuuluu presidentin lähipiiriin ja on tukenut Trumpia ehdoitta. Mutta kaikki riippuu kuitenkin Trumpista. Ellei Trump innostu suunnitelmasta, sille ei tapahdu mitään.
Trump näyttää edelleen haluttomalta painostamaan Putinia kovemmilla pakotteilla. Perjantaina Fox Newsin haastattelussa toimittaja yritti monta minuuttia kysyä häneltä asiasta, mutta Trump kiersi kysymyksen yhä uudestaan.
Pakotteita tutkiva vanhempi neuvonantaja Laura Solanko Suomen Pankista yhtyy siihen, että paperilla öljymoukari voisi toimia.
– Se on tosiaan samantyyppinen kuin Irania tai Venezuelaa kohtaan. Käsitteellisesti se ei ole mahdoton, mutta siinä puhuttaisiin todella isosta asiasta, Solanko sanoo.
Solanko muistuttaa, että suurimmat venäläisen öljyn ostajat ovat Kiina ja Intia.
– Kuinka valmis Yhdysvaltain hallinto on todellisuudessa asettamaan 500 prosentin tuontitulleja näitä talouksia vastaan? Siinä puhutaan aika isoista kysymyksistä.
Poliittisesti asia on vaikea. Jos Venäjän öljynvientiä rajoitetaan entisestään, öljy hinta maailmalla todennäköisesti nousee. Se hidastaisi talouskasvua ympäri maailman ja nostaisi esimerkiksi ruoantuotannon hintaa.
Näin pakotteet purevat
EU, Yhdysvallat ja Britannia ovat kiristäneet Venäjän vastaisia pakotteita lukuisia kertoja viimeisen kolmen vuoden aikana.
Pakotteilla on koko ajan pyritty vaikuttamaan sekä Venäjän kykyyn käydä sotaa että maan päättäjien henkilökohtaiseen talouteen.
Ongelma on se, että merkittävä osa maailman valtioista ei ole pakotteissa mukana. Venäjä on löytänyt öljylleen uusia markkinoita.
Venäjä on myös oppinut kiertämään pakotteita muilla tavoin. Monet pakotepaketeistakin on jouduttu laatimaan enemmän porsaanreikien tilkitsemiseen kuin todellista uutta painetta luomaan.
Pakotteet ovat silti iskeneet Venäjään monin tavoin. Alla olevasta grafiikasta näkyvät EU:n tärkeimmät pakotteet. Britannian ja Yhdysvaltain pakotteet eivät ole identtisiä, mutta ne ovat samansuuntaisia.
Eräs tärkeimmistä pakotteista on G7-maiden, EU:n ja Australian sopima hintakatto Venäjän öljykuljetuksille. Raakaöljylle tuo hintakatto on 60 dollaria tynnyriltä.
Sitä kalliimpia lasteja ei voi kuljettaa pakotteissa mukana olevien maiden aluksilla eikä niitä voida myöskään vakuuttaa. Tämä on merkittävä painostustapa, sillä monet suuret varustamot ja vakuuttajat ovat näissä maissa.
Käytännössä Venäjä on ollut pakotettu myymään öljyään alennuksella.
Sillä on ollut vaikutusta, Solanko sanoo. Venäjä saa vähemmän tuloja ja sen valtava öljyrahasto on kutistunut tuntuvasti, eli valtio syö enemmän kuin tienaa.
– Venäjä saa öljyviennistään huonomman hinnan. Kyllä se näkyy siinä, että Venäjän verotulot ovat pienempiä kuin ne olisivat ilman näitä toimia, Solanko muistuttaa.
Venäjä on kuitenkin pystynyt kiertämään hintakattoa kuuluisalla ”varjolaivastollaan”. Käytännössä se tarkoittaa usein huonokuntoisia aluksia, joiden omistus on pyritty häivyttämään.
EU-komission puheenjohtaja Ursula von der Leyen puhui tällä viikolla siitä, että hintakattoa voitaisiin kiristää. Liuhto ei usko, että se yksin riittäisi pakottamaan Putinia neuvottelupöytään.
Varjolaivaston osuus Venäjän öljykuljetuksissa on itse asiassa laskussa, mutta mikäli hintakattoa kiristettäisiin, varjolaivaston merkitys taas kasvaisi.
Jos EU-johtajat hyväksyvät ensi viikolla 17. pakotepaketin, pakotelistalle lisätään lähes 200 varjolaivastoon kuuluvaa öljytankkeria. Se on sekä Solangon että Liuhdon mielestä hyvä lisä, muttei ratkaise mitään.
– Mutta ei se vielä aiheuta Putinissa mitään paniikkireaktiota. Se on ehkä myös vähän poliittista teatteria, halutaan osoittaa että tehdään jotain, muttei uskalleta tehdä sitä mitä pitäisi, Liuhto kritisoi.
Pitää miettiä, mikä on tärkeää – ”Jos isketään talouspakotteilla, kukaan ei kuole”
Liuhto uskoo öljymoukariin. Venäjä voisi taipua neuvottelupöytään nopeastikin, jos sen öljytulot alkaisivat toden teolla tyrehtyä.
– Uskon, että jo tämän vuoden aikana saataisiin ainakin pysyvämpi rauha aikaan.
Muita moukareita ei ole näköpiirissä. EU on keskustellut venäläisen maakaasun tuonnin lopettamisesta vuoden 2027 loppuun mennessä. Ukrainan kannalta siinä kestäisi kuitenkin liian kauan, ja toimi kuristaisi Venäjää korkeintaan muutamalla miljardilla eurolla.
Vaikeita toimia on jatkuvasti emmitty tehdä, koska ne vahingoittavat taloudellisesti myös länttä itseään. Puheissa Ukrainan-tuki on vankkumatonta, mutta kovimmat toimet on pidetty jemmassa.
Se uhkaa Liuhdon mukaan olla lyhytnäköistä. Jos Venäjä saa Ukrainasta haluamansa, se häiriköi seuraavaksi Moldovan ja Baltian ovilla ja Suomenkin rajan takana, hän pelkää.
Joka päivä, tänäänkin, Ukrainan rintamilla virtaa veri.
– Jos isketään talouspakotteilla, kukaan ei kuole. Taloudellisesti joku voi haavoittua, mutta pitää miettiä mikä on oikeasti tärkeää ja mikä ei, Liuhto sanoo.
Большая тематическая статья Межевича и Евстафьева:
Цитата:
Русское общество пароходства и торговли - инструмент реагирования на гибридные угрозы в «серых зонах».
Работа выполнена в рамках государственного задания Министерства науки и высшего образования Российской Федерации (тема НИР №FMZS-2024-0013 «Системный анализ хозяйственно-политических рисков и возможностей Балтийско-Скандинавского макрорегиона»).
Современный этап развития Российской Федерации и Европы имеет одну общую характеристику: все понимают, что прежней картины мира больше не будет в экономике и политике, а любые разговоры о нерушимости границ, бессмысленные уже после уничтожения Югославии, стали сегодня исключительно академическим дискурсом. При этом все признают, что «состояние войны является абсолютным стрессом для всех аспектов национальной и государственной системы, в первую очередь вооруженных сил», но надеются на то, что стресс для соседей больше, чем для себя.
Изменения в международном праве и оценка их скорости - это отдельный вопрос, здесь не рассмотренный. Для целей данной статьи мы исходим из того, что оппоненты России сознательно и небезуспешно ищут «серые зоны» как в международном праве, так и непосредственно у российских границ. Отметим, что такие попытки не имеют исторической новизны, равным образом и Россия не первый раз ищет адекватные инструменты реагирования, одним из которых стало создание Русского общества пароходства и торговли (РОПиТ).
Вплоть до 2022 года концепция «серых зон» для России была скорее академическим построением в сфере теории международных отношений, чем элементом политического и военного прогнозирования и планирования. Специальная военная операция изменила ситуацию радикально и заставляет нас внимательнее отнестись к разработкам в этой сфере. Майкл Дж.Мазарр (Michael J.Mazarr), анализируя в 2015 году конфликты в «серой зоне» (grey zone) в рамках проекта, инициированного Институтом стратегических исследований (Strategic Studies Institute), небезуспешно попытался сформулировать целесообразность конструирования «серых зон» как тактического инструмента больших стратегий1. Он же указал на то, что стратегии «серой зоны» используются как «либеральными», так и «нелиберальными государствами и даже негосударственными акторами»2.
«Серая зона», а порой и целенаправленное формирование «серых зон» (что мы наблюдаем на Ближнем и Среднем Востоке) - это инструменты, жестко связанные именно с асимметричными конфликтами, где одна сторона значительно уступает по количеству и качеству вооружения или же по каким-то причинам не может использовать свои возможности максимально. В «серой зоне» в ряде случаев не оптимально осуществлять прямое вмешательство в конфликт, вести активные боевые действия, к примеру, из-за рисков эскалации, иногда относительно быстрой. Для «серой зоны» характерен поиск, возможно успешный, уязвимостей и «двойных толкований» в международном праве, особенно в международном морском праве. Весьма значим такой фактор, как пропаганда, психологические операции и использование военных объектов в гражданских целях и гражданских объектов в военных целях. Все это способы получения конкурентного преимущества в «серой зоне»3.
Но «серая зона», помимо военно-политического аспекта, является еще и специфическим геоэкономическим пространством, которое может использоваться силами, формально остающимися вне конфликта, с различными целями. Это делает феномен «дикого поля» востребованным в эпоху принципиального изменения характера международных и экономических, и политических отношений, в которой мы сейчас находимся4.
Надо учитывать, что для Запада состояние «серой зоны» методологически естественно, более того, концепции, предусматривающие манипулирование со стороны США «серыми зонами», давно прорабатывались. Наиболее известная геополитическая конструкция такого рода - концепция бесполярного мира Р.Хааса5. Вопрос в том, что конфликт вокруг Украины дал возможность практически апробировать механизм управления подобными пространствами, а также дал, как минимум, общее понимание характера политико-силовых процессов в них. Можно предположить, что в американском понимании стратегия управления
процессами в «серых зонах» является продолжением стратегии «гибридных войн», которая по итогам конфликта вокруг Украины подвергается значительному пересмотру, в том числе и с точки зрения сокращения рисков прямого столкновения с другими крупными державами, прежде всего Россией и Китаем.
Обращение к этой проблематике связано с тем, что у границ России находятся территории и примыкающие к ним акватории, которые сознательно репозиционируются как «серые зоны». Текущая ситуация в Черном и Азовском морях намеренно не рассматривается в данной статье, при этом опыт решения проблем, связанных с плохо- или неурегулированными международными режимами, полученный Россией именно на Черном море, предлагается с историко-географической корректировкой использовать для решения существующих проблем на Балтике.
Важным отправным моментом считается то, что в экспертных кругах, прежде всего западных, устоялось мнение, что мировое морское пространство уже давно находится в состоянии, близком к «серой зоне»6. Принципиально важной гипотезой авторов, лежащей в основе данной статьи и дальнейших разработок по теме, является констатация, что «серые зоны», формирующиеся в морских пространствах, создают специфические, но устойчивые в своей воспроизводимости формы хозяйственной деятельности, близкие по форматам к понятиям «трофейная экономика» и «набеговая экономика».
Россия, даже будучи условно «континентальной державой», не может отказаться от использования в своей хозяйственной деятельности морских коммуникаций, особенно если будет претендовать на влияние за пределами своей «ядерной» территории - «расширенной Евразии». Это ставит на повестку дня вопрос о проработке инструментария, соответствующего стоящим перед Россией задачам с учетом актуальных геополитических тенденций.
Перейдем к некоторым характеристикам «серых зон» в восточной части Балтийского моря. «В современном международном праве правовой режим Балтийского моря определяется правовым режимом его проливов, урегулированных Копенгагенским трактатом 1857 года, нормами обычного международного права и национальными законами Дании (в отношении Малого и Большого Бельтов и датской части Зунда) и Швеции (в отношении шведской части Зунда)... Согласно ст. 122 Конвенции ООН по морскому праву 1982 года, Балтийское море отнесено к «полузамкнутым морям», то есть таким морям, которые окружены двумя или более государствами и сообщаются с другим морем или океаном через узкий проход»7. Режим мореплавания в Балтийском море, особенно режим проливов, исторически непрерывно менялся.
Международно-правовой режим Финского залива стал предметом для дискуссий только в XX веке, после появления независимых государств Финляндии и Эстонии, причем не сразу, а примерно в начале 1930-х годов, когда Финляндия и Эстония начали подготовку военных планов перекрытия залива8. После 1991 года проблема стала актуальной снова, и в 1994 году указанные страны в соответствии с нормами международного права обменялись нотами, ограничив внешние границы территориальных морей в этой части Финского залива, оставив свободную для прохода зону шириной в шесть миль, то есть с соответствующими свободами открытого моря, включая свободу судоходства и полетов9. Парадоксально, но факт: практически сразу, более чем за четверть века до конфликта вокруг Украины, страны Прибалтики начали зондировать вопрос об ограничении возможностей России на Балтике. «В 1996 году Государственный департамент США в ответ на запрос Литвы относительно деятельности российских военно-морских сил в ИЭЗ подтвердил, что ст. 58 Конвенции 1982 года позволяет всем государствам пользоваться свободами судоходства, полетов, прокладки кабелей и трубопроводов при осуществлении деятельности в исключительной экономической зоне. Для военных кораблей и самолетов это включает маневрирование, военные учения, наблюдение, сбор разведданных, стрельбы и испытания вооружений»10.
В том же, 1996 году депутат эстонского парламента, доктор юридических наук, профессор И.Грязин впервые предложил закрыть Финский залив для российских судов. В тот момент это предложение было встречено с удивлением даже в МИД ЭР. Однако отмена решения Эстонии и Финляндии с юридической точки зрения меняет режим прохода, но это все равно международные воды, определяемые как пролив, используемый для международного судоходства. Отметим, что и в этом случае всем военным кораблям, гражданским и торговым судам и воздушным судам России предоставляется право на свободный проход, который не может быть ограничен в соответствии с Конвенцией Организации Объединенных Наций по морскому праву 1982 года, ратифицированной Федеральным законом РФ от 26 февраля 1997 года №30-ФЗ.
Существуют ли юридические возможности ограничения российского судоходства в Финском заливе? Напомним, что ст. 33 «Прилежащая зона» Раздела 4 этой конвенции гласит: «В зоне, прилежащей к его территориальному морю и называемой прилежащей зоной, прибрежное государство может осуществлять контроль, необходимый:
- для предотвращения нарушений таможенных, фискальных, иммиграционных или санитарных законов и правил в пределах его территории или территориального моря;
- для наказания за нарушение вышеупомянутых законов и правил, совершенное в пределах его территории или территориального моря».
При этом прилежащая зона не может распространяться за пределы 24 морских миль от исходных линий, от которых отмеряется ширина территориального моря, но в нашем случае с 1994 года действует взаимный отказ Финляндии и Эстонии и зона международных вод шириной в шесть миль. Даже если бы этого решения не было, контроль в прилежащей зоне можно было бы осуществлять в отношении судов, направляющихся в территориальные воды государства либо вышедших оттуда. На мимо проходящие суда контроль не распространяется.
Таким образом, задержание танкера «Kiwala», который направлялся в Россию, является незаконным в любом случае. Заявление командующего ВМС Эстонии Иво Вярка о том, что цель задержания - проверка документов и юридического статуса судна, как минимум, странное и некорректное с точки зрения ведомственной принадлежности. Это компетенция МИД ЭР, военно-морской флот не может проверять документы, флаг судна и делать заключения в сфере международного морского права. Вероятно, именно поэтому последовало заявление столь же некомпетентного в этой сфере начальника Департамента полиции и погранохраны Эстонии Вейко Коммусаар, который заявил, что судно находится под санкциями и в этом причина его задержания в международных водах. Конвенция Организации Объединенных Наций по морскому праву, подписанная в городе Монтего-Бее 10 декабря 1982 года, исключает какие-то «санкции» как основания для захвата и конвоирования судна.
С правовой точки зрения иная ситуация сложилась в контексте захвата и конвоирования танкера «Eagle S», который финны задержали по подозрению в причастности к повреждению кабелей между Эстонией и Финляндией, а затем отпустили, сняв обвинение.
Подведем промежуточный итог, в настоящее время присутствует очевидная необходимость дополнительного международно-правового регулирования в особенности вопросов, касающихся обеспечения морской безопасности, свободы прохода, правовых режимов для торгового и военного флотов. Отсутствие реакции заинтересованных сторон может привести к попыткам ограничений для военных кораблей. «Иммунитет от принуждения - это запрещение применять к военным кораблям, где бы они ни находились, меры принуждения и насильственные действия в какой бы то ни было форме (задержание, арест, обыск, конфискация и др.). Насильственные действия военных кораблей одного государства по отношению к военным кораблям другого государства квалифицируются международным правом как акт агрессии со всеми вытекающими последствиями»11. Этот принцип международного права общеизвестен, но провокации с торговыми судами это попытка оценить возможности изменения этого положения.
Обратим внимание, танкер «Kiwala», направляясь в российский порт Усть-Луга, прошел в непосредственной близости или в территориальных водах Дании, Швеции, Германии, Польши, Литвы, Латвии, Финляндии. Все указанные страны входят в Европейский союз, но о санкциях как причине задержания судна заявили только в Эстонии.
Как известно, воюющая сторона не связана никакими международными обязательствами относительно уважения права транзитного прохода военных кораблей и судов противника, но именно воюющая. ЕС и любая страна ЕС не являются воюющими сторонами как по отношению к России, так и по отношению к странам, чьи флаги были на задержанных судах.
В соответствии со ст. 29 международной Конвенции ООН по морскому праву 1982 года (ст. 8 Конвенции ООН об открытом море 1958 г.) «военный корабль» означает судно, принадлежащее к вооруженным силам какого-либо государства, имеющее внешние знаки, отличающие такие суда его национальности, находящееся под командованием офицера, который состоит на службе правительства данного государства и фамилия которого занесена в соответствующий список военнослужащих или эквивалентный ему документ, и имеющее экипаж, подчиненный регулярной воинской дисциплине. При отсутствии хотя бы одного из указанных признаков это уже будет «судно» (военно-вспомогательное, таможенное, полицейское, торговое, рыболовное, лоцманское, научно-исследовательское), а не «военный корабль». Укажем на то, что статус военно-вспомогательного судна переходный, таким образом, танкер или сухогруз может иметь военно-морской флаг, а может и не иметь. Аналогично и с вооружением.
В этом контексте напомним о двух эпизодах середины прошлого века. Бой между австралийским легким крейсером «Сидней» и германским рейдером «Корморан» произошел 19 ноября 1941 года во время Второй мировой войны. Бывшее торговое судно, рейдер, сумело уничтожить легкий крейсер Австралии, но было и само уничтожено. Второй важный инцидент - не сам факт захвата танкера «Туапсе» тайваньским режимом Чан Кайши, а последующие события, которые реально могли привести к локальному конфликту с участием уже ядерных держав12.
Перейдем к исторической части - анализу деятельности Русского общества пароходства и торговли в контексте задач данной статьи. Русское общество пароходства и торговли (1856 г.) - это, как минимум, флот, организованный на добровольные пожертвования и государственные ассигнования, который создавался по результатам Крымской войны13. В современном понимании это частно-государственное партнерство, в историческом плане - аналог/гомолог Британской Ост-Индской компании для другой страны и другого времени.
Официальная формулировка целей и задач новой структуры выглядела так: «Послѣ неудачной, но славной Севастопольской кампаніи вниманіе какъ Правительства, такъ и общественныхъ сферъ невольно обратилось на югъ Россіи; всѣ сознавали необходимость заселенія нашихъ южныхъ окраинъ и принятія скорыхъ и дѣйствительныхъ мѣръ къ развитію этого богатаго, но еще неиспользованнаго края»14. Подписанный после Крымской войны Парижский мирный договор запрещал России иметь здесь значимый военный флот. Одновременно запрещался проход военных судов через Черноморские проливы. Это означало, что Россия лишалась возможности иметь влияние и в Средиземном море. Именно поэтому при создании РОПиТ предусматривалась возможность использования его судов в военное время в качестве вспомогательных крейсеров и военных транспортов.
Значение РОПиТ было велико для организации внешней торговли и пассажирских перевозок, развития деятельности Императорского православного палестинского общества и иных организаций15. Практически сразу выяснилось, что РОПиТ - это еще и развитие промышленности, а значит, хозяйства прилегающих губерний.
Начавшаяся в 1877 году война с Турцией привела к временному отчуждению в руки государства всего имущества общества, причем четыре парохода были срочно переоборудованы во вспомогательные крейсеры и приступили к боевым действиям. РОПиТ блестяще проявило себя в Русско-турецкой войне 1877-1878 годов. Его главной особенностью была высокая мобилизационная готовность - при объявлении общей или частичной мобилизации суда поступали во временное распоряжение или собственность Морского ведомства. Именно так было сделано в рамках Русско-турецкой войны 1877-1878 годов, Русско-японской войны и Первой мировой войны16.
В развитии РОПиТ были сложные периоды, но в целом это был очень удачный коммерческий проект с опорой на государственные субсидии. В начале XX века это была одна из крупных мировых судоходных компаний, оперировавших в Атлантике, Индийском и даже Тихом океанах. Разумеется, важнейшим был средиземноморский бассейн. Турецкие проливы суда проходили именно как торговые суда, а затем уже в Средиземном море из трюмов поднимались пушки и устанавливались на палубах. Суда становились кораблями17.
Вместо заключения
Относительно недавно, несколько веков назад, правовая граница между торговым и военным суднами была условной. Британские торговые суда выходили в море вооруженными, но рассчитывали на помощь кораблей военного флота Британской Ост-Индской компании, а при случае и непосредственно британского королевского флота. В XIX-XX веках позиционирование военных кораблей и торгового флота с точки зрения международного права постепенно расходилось. Однако «суда-ловушки» и рейдеры активно использовались всю первую половину XX века.
Говоря о тех задачах, которые могут возникать в связи с новой ситуацией в международных отношениях, следует, вероятно, исходить из того, что распад «объединенного Запада» создаст для России целый ряд специфических рисков в сфере обеспечения безопасности, которые не могут быть полностью купированы только за счет переноса внешней торговли нашей страны на континентальные логистические направления.
Международное морское право неизбежно будет эволюционировать по направлению «право сильного», однако использование нестандартных решений и военно-политических практик «серых зон» возможно как нами, так и против нас.
Опыт РОПиТ и в целом концепций вооруженного торгового флота, разрабатывавшихся в имперский период России как для противодействия геополитическим и геоэкономическим конкурентам нашей страны, так и для минимизации рисков негосударственного характера (санкционированное и несанкционированное пиратство), значение которых будет объективно расти, нуждается в переосмыслении в условиях, когда у нас нет не только легендарного флота адмирала С.Г.Горшкова, но даже флота адмирала Н.Г.Кузнецова, а Таллин, Рига, Хельсинки - это военно-морские базы стран, провозгласивших прокси-войну с Российской Федерацией.
Граф Фридрих-Вернер Эрдманн Маттиас Иоганн Бернгард Эрих фон дер Шуленбург больше не принесет ноту в НКИД, но ситуация в приграничных территориях и акваториях не становится проще, скорее, можно говорить об обратном. Стирающаяся грань между войной и миром не может не вызвать изменений в международном праве. Поиск новых форм международного взаимодействия предполагает и анализ исторически зарекомендовавшего себя собственного государственного опыта. Масштаб и успешность деятельности РОПиТ в сочетании с существующими внешними вызовами настоятельно требуют оценки имеющихся возможностей и адаптации исторического опыта, но, безусловно, с учетом новых технологических реалий и уже имеющегося опыта асимметричных войн нового поколения.
Новое РОПиТ - это существенно больше, чем морская ЧВК, это не только флот, но и модель развития национальной территории, механизм совмещения внешнеполитических и внешнеэкономических задач, причем в гибком формате, заранее предполагающем вариативность как международного права, так и неформальных «правил». Как указывал министр иностранных дел России, «прелесть» западных «правил» - именно в отсутствии конкретики: как только кто-то поступает вопреки воле Запада, тот мгновенно голословно заявляет о «нарушении правил» (предъявлять факты не станет) и объявляет о своем «праве «наказывать» нарушителя». То есть чем меньше конкретики, тем больше развязаны руки для произвола - в интересах сдерживания конкурентов нечистоплотными методами»18. Применение подобных методов заставляет нас искать эффективные форматы реагирования на угрозы, которые являются новыми по форме, но традиционными по содержанию.
Философия поведения Эстонии в Балтийском море имеет своё обоснование:
Цитата:
14.02.2025 14:51
Alexander Lott: mida tooks territoriaalmere piiri laiendamine Soome lahes?
Kuigi Eesti territoriaalmere piiri laiendamiseks Soome lahes pole õiguslikke takistusi ning see võiks aidata kaitsta ka meretaristut, võib piiri nihutamine kaasa tuua ka mitmeid ebameeldivaid tagajärgi, kirjutab Norra Mereõiguse Keskuse teadur ja Tartu Ülikooli haldusõiguse lektor Alexander Lott.
Neli mõtet Alexander Loti analüüsist:
• Õiguslikult ei ole takistusi Eesti territoriaalmere piiri laiendamiseks Soome lahe merekitsuses keskjooneni.
• Majandusvööndi koridori kaotamisel oleksid tagajärjed merendusjulgeolekule navigatsiooni seisukohast negatiivsed niipea, kui Venemaa tugineb oma sõjalaevade ja õhusõidukite takistamatu läbisõidu õigusele, mis kohaldub neile Soome lahes ning seda sisuliselt rannikust rannikuni.
• Eeldatav mõju meretaristu kaitsele oleks seevastu positiivne. Merekeskkonna kaitseks võivad Eesti ja Soome potentsiaalselt ka Vene varilaevastikku kuuluva laeva pardale minna ning selle kinni pidada, kui laev ähvardab põhjustada merereostust.
• Torrese väina eeskujul on Soome lahes mereõiguse vaatest vastuolulise kohustusliku lootsiteenuse kehtestamise kaudu potentsiaalselt võimalik ennetada laevakokkupõrkeid ning ankrulohistamisest tingitud meretaristu lõhkumisi. Selleks Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni heakskiidu saamine ei ole samas kuigi tõenäoline.
NATO operatsioon Soome lahel meretaristu kaitseks, Vene varilaevastikuga kaasnevad väljakutsed ja hiljutine laevaõnnetus masuuti vedava tankeriga Ust-Luuga sadamas on tõstatanud taas päevakorda küsimuse Soome lahe majandusvööndi koridori kaotamisest. Ajakirjanikud on korduvalt palunud minulgi avaldada arvamust, kas Eesti peaks oma territoriaalmere välimise piiri Soome lahes laiendama maksimaalse võimaliku määrani.
Olen seni keeldunud, selgitades, et küsimuse keerukuse tõttu ei saa sellele vastata ajakirjanduslikult lihtsustava repliigi korras. Selle kommentaariga katsun siiski lugejale kokkuvõtlikult avada mereõiguslikku probleemistikku, millest võib juhinduda selle küsimuse poliitilisel otsustamisel. Katsun olla lugeja suhtes nõudlikult aus, teemat mitte ülearu lihtsustades.
Soome lahe koridori lepinguline raamistik
Eesti ja Soome merepiirid puutuvad kokku 1996. a merepiiri lepinguga1 määratud keskjoone ulatuses: Soome lahe idaosast, n-ö Vaindloo joonest kuni Läänemere pärisosani, milleks on Eesti-Soome-Rootsi merepiiride kolmikpunkt. Sellest merepiirist umbes poole ulatuses on Soome laht nii kitsas, et Eesti ja Soome 12 meremiili laiune territoriaalmeri puutuksid kokku.
Sel taustal otsustasid Eesti ja Soome 1994. aastal nootide vahetamise teel sõlmitud lepinguga luua vähemalt kuue meremiili laiuse majandusvööndi koridor n-ö Vaindloo joonest kuni n-ö Pakri jooneni, kus Soome lahe laius mõõdetuna sirgetest lähtejoontest on vähem kui 24 meremiili ehk kitsam kui kahekordne territoriaalmere laius.2 Koridor loodi pariteetsel alusel: kummagi riigi territoriaalmeri ei või ulatuda keskjoonele lähemale kui kolm meremiili.
Soome laht majandusvööndi koridori kaotamisel, tumeroheline ala kujutab territoriaalmerd; EEZ – (Eesti ja Läti) majandusvöönd). Autor/allikas: Aluskaart: marineregions.org
Sellist praktikat kohtame ka Läänemere lõunaosas: Femerni, Kattegati ja Bornholmsgati väinades on Taani, Rootsi ja Saksamaa "kunstlikult" loonud majandusvööndi koridorid. Sarnaselt lõi Jaapan majandusvööndi koridorid oma Tsugaru, Osumi, Soya väinades, mis muidu oleksid valdavalt selle territoriaalmere või sisevete osad.3
Eesti-Soome 1994. aasta leping majandusvööndi koridorist näeb ette võimalust lõpetada leping ühepoolselt tingimusel, et teisele lepingupoolele teatatakse lepingu lõpetamisest vähemalt 12 kuud ette. Seega ei takista puht juriidiliselt 1994. aasta leping Eesti territoriaalmere välimise piiri ühepoolset laiendamist merealapiiride seaduse muutmise kaudu 1996. aasta lepingus sätestatud keskjooneni tinglikult Pakrist Vaindlooni ulatuvas merekitsuses. Seda õigust teadvustatakse Eesti avalikkuses laialdaselt.
Eestis levib arusaam, et territoriaalmere laiendamisel 12 meremiilini Soome lahe merekitsuses saaksid Eesti ja Soome allutada läbipääsu Vene õhusõidukitele enda seatud tingimustele ning piirata Vene (sõja-)laevade, sh allveelaevade, läbipääsuõigusi, sundides viimaseid läbima merekitsust pealpool veepiiri heisatud riigilipuga. Siinkohal tasub meenutada, et õhusõidukitele ei kohaldu territoriaalmeres rahumeelse läbisõidu õigustu.
Vähem teadvustatakse, et mereõiguse konventsioonis (UNCLOS) sätestati meetmed, et vältida rannikuriike allutamast merekitsusest läbisõitu ja ülelendu oma tavapärasele kontrollile territoriaalmeres. Eriomane õigusraamistik reguleerib selleks läbipääsuõigusi rahvusvahelise navigatsiooniga merekitsustes ehk väinades, mille laius on lähtejoontest mõõdetuna vähem kui 24 meremiili.
Enne UCLOS-i oli territoriaalmere maksimaalne ulatus valdavalt kolm meremiili ehk selle 12 miilini laiendamine kujutas märkimisväärset sammu. Leping õnnestus siiski sõlmida, sest tasakaalustamaks suurte mereriikide erihuve, lubati lepinguga hoida väinad navigatsiooniks olemuslikult vabana. Selleks näevad UNCLOS artiklid 37jj ette takistamatu läbisõidu õigusraamistiku, mis tugineb avamerel ja majandusvööndis kohalduvatele meresõidu ja ülelennu vabadusele. Peamine erisus on, et kui avamerel ja majandusvööndis võivad laevad ning õhusõidukid vabalt peatuda ja ankrusse jääda, siis takistamatu läbisõit peab toimuma reeglina viivitusteta.
UNCLOS III osa on pühendatud väinade õigusraamistikule. Selle alusel on võimalik eristada mitmeid erinevaid väinade kategooriaid ja sellega kaasnevaid läbisõidurežiime. Oma 2018. aastal ilmunud monograafias jõudsin järeldusele, et pea kõik neist läbipääsurežiimidest on Soome lahe merekitsuse (edaspidi ka "Viru väin") kontekstis potentsiaalselt asjassepuutuvad.
Neist ainsana saaks õiguslikult välistada Eesti territoriaalmere laiendamise Soome lahe merekitsuses keskjooneni UNCLOS artikkel 35(c) kohaldumise, mistõttu peatun sellel lähemalt.
Otsusele majandusvööndi koridori kaotamisest ei ole õiguslikke takistusi
Alkoholi salakaubaveo alase 1925. aasta Helsingi konventsiooni4 ning selle juurde Eesti, Soome ning Nõukogude Liidu vahel sõlmitud 1926. a Moskva protokolli5 alusel võis õigusliku järjepidevuse põhimõttel Eesti iseseisvuse taastamise järel õigusteoreetiliselt kõne alla tulla Viru väina suhtes "ajaloolise lepingu" erand (UNCLOS art 35(c)).
Üldtunnustatult kohaldub see erand vaid Taani ja Türgi väinadele ning Ahvenamaa ja Magalhaesi väinale. 1940. aasta järel unustusse vajunud 1926. aasta Moskva protokollil ja Soome lahe merekitsusel oli aga vähemalt potentsiaali kuuluda samasse artikli 35(c) UNCLOS kategooriasse.
Aastal 2008 astus aga Soome välja nii 1925. a Helsingi Konventsioonist kui ka 1926. a Moskva kolmepoolsest protokollist valitsuse ettepanekul ja Eduskunta otsusel ning avaliku arutelu eelnõu lugemist seejuures ei toimunud. Neist viimasega kehtestati omal ajal avamere koridor Soome lahes, kuhu ei ulatunud 12 meremiili laiune alkoholi salakaubaveo vastu võitlemiseks loodud erivöönd. Sellest ajast saadik on ühemõtteliselt selge, et Viru väinast läbisõitu ei reguleeri ükski "ajalooline leping" (art 35(c) UNCLOS). Seega ei saa need kujuneda takistuseks ka 1994. aasta Eesti-Soome lepingu alusel 12-kuulise etteteatamisega majandusvööndi koridori osaliseks või täielikuks kaotamiseks.
Analüüsi lühiduse ja selguse huvides ülejäänud väina õiguslikel kategooriatel Viru väina puhul ma siinkohal pikemalt ei peatu. Selle asemel selgitan ülevaatlikult, millised on õiguslikud tagajärjed Eesti suveräänsusele julgeoleku kontekstis hüpoteetilises olukorras, kus Eesti ühepoolselt või koos Soomega otsustaks territoriaalmere välimise piiri laiendada Viru väinas Eesti-Soome merepiirini (keskjooneni).
Mõju navigatsioonile koridori Eesti osa kaotamisel
Käsitlen esmalt stsenaariumi, kus Eesti lõpetab ühepoolselt 1994. aasta lepingu Soomega ning laiendab eeldatavalt merealapiiride seaduse muutmise kaudu oma territoriaalmere välimise piiri majandusvööndi arvelt Soome-Eesti merepiirini. Kui Eesti 12-kuulise etteteatamise ja lepingu lõpetamiseni jääva vahepealse aja vältel Soome samasuguseid muudatusi oma riigisisestes õigusaktides ette ei valmista ega jõusta, jääb sellisel juhul vähemalt esialgu püsima minimaalselt kolme meremiili laiune majandusvööndi koridor Viru väina Soome merealas.
Sellega kaasneb ilmselt olukord, kus välisriigi suveräänse puutumatusega laevad ja õhusõidukid (eeskätt sõjalaevad ja -lennukid) oleksid surutud kitsasse, vaid kolme meremiili laiusse majandusvööndi koridori Soome merealal. Eelneva loata ilmselt ei lubataks välisriikide sõjalennukitel Eesti oma õhuruumi Soome lahe läbimisel siseneda. Välisriikide sõjalaevad alluksid Eesti merealas rannikuriigi kontrollile rahumeelse läbisõidu õigusraamistiku alusel. Kolmandatele riikidele jääks võimalus neid piiranguid vaidlustada väina õigusraamistiku alusel.
Eelduspäraselt eelistaksid välisriikide laevad läbida Viru väina Soome majandusvööndi koridori piires, sest kaubalaevade üle saaks Eesti oma territoriaalmeres läbi viia kriminaal- ja tsiviiljurisdiktsiooni. Suveräänse puutumatusega riiklike laevade, sh sõjalaevade läbisõiduks on riigipiiri seaduse järgi vaja aga oma kavatsusest eelnevalt ette teatada Eesti välisministeeriumile. Kaubalaevade puhul on võimalik seda ohtu minimeerida praeguste laevaliikluse eraldusskeemide (sarnane autode liikluskorraldusega maanteel) jõusse jätmisega.
Eesti ühepoolne otsus oma territoriaalmerd laiendada keskjooneni merekitsuses võib seega muuta rahvusvahelist laeva- ja õhuliiklust ohtlikumaks. Märkimisväärselt tõuseksid riskid ka mere- ja lennupääste seisukohast. Võimalik, et väheneks ka keskkonnajulgeolek, sest kasvanud ohu tõttu võib tekkida laeva- või lennuõnnetuste tagajärjel keskkonnakahju. Silmas tuleb pidada, et rahvusvaheline laevaliiklus on Viru väinas tihedam kui mis tahes teises Läänemere väinas ning üks tihedamaid üleilmselt.
Eesti territoriaalmere välimise piiri laiendamise tagajärjel võib suureneda võimalus ka hübriidkonfliktide puhkemiseks merel. Näiteks võib Venemaa otsustada n-ö inertsist jätkata Eestile eelnevalt ette teatamata oma riiklike laevade, sh sõjalaevade ja allveelaevade saatmist Eesti territoriaalmerre, tehes seda Viru väina (mitte-)rahumeelsel läbimisel Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni heaks kiidetud laevaeraldusskeemide piires. Arvestama peab ka Eesti õhupiiri rikkumiste võimaliku sagenemisega senise majandusvööndi koridori Eesti osa kohal, nagu on seda teinud Vene lennukid juba pikalt Vaindloo juures.
Rannikuriikide meetmed suveräänse puutumatusega laevade mitterahumeelse läbisõidu korral on erinevalt mitteriiklikest laevadest piiratud. Eestil tuleb arvestada, et sellised olukorrad, mida riigisiseselt käsitataks rahumeelse läbisõidu õiguse rikkumisena, ei pruugi olla õigusvastased rahvusvahelise (mere-)õiguse alusel.
Nimelt on õiguskirjanduses leitud, et kui rahvusvahelises väinas on majandusvööndi koridor liiga kitsas, et tagada ohutut laeva- ja õhuliiklust, on kolmandatel riikidel õigus selliseks läbisõiduks, mis kohalduks väinale ilma majandusvööndi koridori olemasoluta. Selliseks tinglikuks piiriks on erialakirjanduses reeglina loetud paari meremiili laiust majandusvööndi koridori.6 See vastab ligikaudu Soome majandusvööndi koridori laiusele Viru väinas.
Samas puuduvad tänini kohtupraktika ja varasemad riikide vahelised vaidlused, millest juhinduda selles küsimuses. Lisaks on erialakirjanduses leitud, et kui üks riik peaks oma territoriaalmerd laiendama keskjooneni, jättes vaid kitsa majandusvööndi koridori naaberriigi merealasse, kohaldub kogu asjassepuutuvas merealas väina õigusraamistik.7
Eelnevast tulenevalt selgitan järgnevalt, milline läbisõidu õigusraamistik kohalduks Viru väinale, kui majandusvööndi koridor kaotataks tervikuna, st nii Eesti kui ka Soome poolt. Autorile teadaolevalt on see küsimus päevakorral ka Soomes.
Mõju navigatsioonile koridori mõlemapoolsel kaotamisel
Nii rahvusvahelises erialakirjanduses kui ka põhiseaduse kommenteeritud väljaandes on jõutud ekslikule järeldusele, et Soome laht ühendab majandusvööndeid kolmanda riigi territoriaalmerega. Seega peaks seal majandusvööndi koridori kaotamise korral kohalduma mittepeatatav rahumeelse läbisõidu õigus.8
Oma üle tosina aasta pikkuses uurimistöös rahvusvahelistest väinadest ja Eesti merealast olen jõudnud aga järeldusele, et majandusvööndi koridori kaotamisel Viru väinas ei kohaldu rahumeelse läbisõidu õigus ega selle väinades kohalduv eriliik: mittepeatatav rahumeelse läbisõidu õigus (UNCLOS art 41(2)).
Rahumeelse läbisõidu asemel kohalduks laevadele ja õhusõidukitele Viru väinas rahvusvahelise mereõiguse järgi takistamatu läbisõidu õigus. Takistamatu läbisõidu õigus on defineeritud UNCLOS art 38 lõikes 2 kui meresõidu- ja ülelennuvabaduse kasutamise III osas sätestatud väinade õigusraamistiku alusel katkematult ja kiirelt väina läbimiseks, et jõuda avamere ühest osast või ühest majandusvööndist teise.9
Põhjus selliseks järelduseks on lihtne ja sirgjooneline. Takistamatu läbisõidu õigus kohaldub merealas, mis on lähtejoontest vähem kui 24 meremiili lai, kui see ühendab omavahel majandusvööndeid (UNCLOS art 37). Fakt on, et Soome lahe keskosa (Viru väin) vastab nendele tingimustele. Ühelt poolt ühendab see majandusvööndeid Läänemere pärisosas ja teiselt poolt Vene majandusvööndit Soome lahe idaosas.
Eeldus rahumeelse läbisõidu õiguse kohaldumisest Soome lahes majandusvööndi koridori kaotamisel tuleneb sellest, et Vene mereala on Soome lahe idaosas suhteliselt väikene ja kaardimaterjal sealsetest merevöönditest on vastuoluline.
Vene pisike majandusvöönd paikneb Suursaarest põhjas ja loodi "kunstlikult" NSVL-Soome 1940., 1965. ja 1985. a merepiiri lepingutega, mis on endiselt jõus.10 Olen jõudnud järeldusele, et isegi kui Vene majandusvööndit poleks Soome ja Nõukogude Liidu merepiirilepingutega loodud, saaks Venemaa oma laevade ja õhusõidukite läbipääsuõiguste tagamiseks selle ühepoolselt "kunstlikult" luua. Venemaa saaks kasutada sama meetodit, kui Eesti ja Soome majandusvööndi koridoris kokkuleppimisel, st oma territoriaalmere välimist piiri Soome lahe idaosas riigisiseselt "tagasi tõmmates".
…
Eestil ja Soomel on võimalik tugineda avalikkuses ja erialakirjanduses laialt levinud arvamusele, et majandusvööndi koridori kaotamisel oleksid välisriikide laevad kohustatud järgima rahumeelse läbisõidu nõudeid ning õhusõidukid loapõhist režiimi Soome lahe merekitsusest läbisõidul/ülelennul. Samas on Venemaa välisministeeriumil ulatuslik kogemus mereõiguse tõlgendamisel väinade kontekstis (Arktika väinad, Musta mere väinad jne) ning seega on teadlik oma Suursaare juures asuva pisikese majandusvööndi mõjust läbipääsu õigusraamistikule Soome lahe merekitsuses.11
Ilmselt viiks see olukorrani, kus Eesti ja Soome väidavad (mittepeatatava) rahumeelse läbisõidu õiguse kohaldumist Soome lahes. Venemaa jätkaks aga suuremalt jaolt senise praktikaga oma laevade ja õhusõidukite Soomes lahest läbisõidu/ülelennu puhul, rikkudes Eesti ja Soome vaatenurgast nende mere- ja õhupiiri.
Silmas tuleb pidada, et takistamatu läbisõit kohalduks Soome lahe merekitsuses sisuliselt rannikust rannikuni. Seega poleks näiteks Vene lennukite sisenemised Eesti õhuruumi Vaindloo juures enam käsitatavad Eesti õhupiiri rikkumistena. Sarnaselt ei saaks Vene allveelaevade sisenemist Eesti või Soome territoriaalmerre enam näha kummagi riigi merepiiri rikkumistena, kui sisenemine toimub territoriaalmere läbimiseks.
Sellised olukorrad, kus väinale kohalduvad rannikuriikide ja kolmandate riikide (kasutajariikide) perspektiivist konfliktsed läbipääsurežiimid, viivad reeglina varem või hiljem konfliktideni. Selle näitena võime tuua intsidente Kertši ja Hormuzi väinas.
Vene majandusvööndil Soome lahe idaosas on läbipääsuõigustele Soome lahes kaugeleulatuvad mõjud. Kui praegu on välisriikide (sõja-)laevad ja lennukid surutud Soome lahe kitsasse koridori, siis Eesti ja Soome territoriaalmere laiendamisel keskjooneni avaneks mereala välisriikidele läbisõiduks ning ülelennuks pea kogu ulatuses. Näiteks Ameerika Ühendriigid on järjekindlalt olnud seisukohal, et takistamatu läbisõidu õigus kohaldub kogu väina ulatuses (rannikust rannikuni) ja lisaks väina sisse või välja juhatavates vetes.12 See on ka valitsev arvamus õiguskirjanduses.13
Ohud uuteks hübriidkonfliktideks merel
Navigatsiooni kontekstis suureneksid ohud hübriidkonfliktideks merel, kus ühelt poolt lähtuksid Eesti ja Soome avalikkus suveräänsuse kontseptsioonist (territoriaalmerel ja selle kohal) mistahes intsidendile lahendust otsides. Merendusjulgeoleku õiguse "piire kompav" kolmas riik talitaks aga samas teadlikult takistamatu läbisõidu õigusest ehk asjassepuutuval alal suveräänsust olulisel määral nullivast kontseptsioonist lähtudes.
Näiteks on Soome kasutanud seni oma territoriaalmeres allveelaevade peletamiseks tõrjepomme. Koridori kaotamisel kohalduva takistamatu läbisõidu õiguse kontekstis oleks see aga territoriaalmerd läbivate allveelaevade vastu välistatud. Õiguslikult poleks tegu enam korrakaitselise tegevuse, vaid relvakonflikti alustamisega. See tuleneb asjaolust, et takistamatu läbisõidu õigus annab allveelaevadele õiguse sõita Eesti ja Soome territoriaalmeres oma tavapärasel moel, st vee all (UNCLOS art 39 lg 1 punkt c).
Sarnaselt oleks välisriikide lennukikandjatel õigus eelneva etteteatamiseta läbida pea kogu Soome lahte. Välisriikide sõjalennukite tegevusvälja Eesti ja Soome territoriaalmere keskjooneni laiendamine vähendaks ilmselt ka lennuohutust. Tallinna ja Helsingi lennuväljad asuvad mere lähedal ning teame, kuidas Vene sõjalennukid oma transponderid Soome lahe merekitsusest ülelennul sageli välja lülitavad.
Ühelt poolt sätestab UNCLOS art 41 lg 7, et: "Takistamatul läbisõidul olevad laevad kasutavad selle artikli kohaselt määratud laevateid ja liikluseraldusskeeme." Teisalt tuleb silmas pidada tõenäosust, et laevaliikluse eraldusskeemid ei pruugi kohalduda suveräänse puutumatusega laevadele. UNCLOS-i väinade õigusraamistiku väljatöötamisele lähedal seisnud diplomaadid Satya Nandan ja David Anderson on leidnud, et rannikuriik võib oma riigisiseseid seadusi meresõidu ohutuse osas kohaldada kõigi välisriigi laevade suhtes, mis kasutavad takistamatu läbisõidu õigust.14
Samas näiteks Ameerika Ühendriigid on järjekindlalt olnud seisukohal, et laevaliikluse eraldusskeemide järgimine sõjalaevadel ja muude riiklike laevadel on praktikas vaid hea tava mitte õiguslik kohustus.15 Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni laevaliikluse juhtimise meetmete alase resolutsiooni järgi on sellised meetmed vaid soovituslikud kõigile laevadele järgimiseks.16
On küsitav, kas Venemaa sõjalaevadelt saab sellise hea tava järgimist pingestunud välispoliitilistes oludes eeldada. Pigem tekib oht, et Vene sõjalaevad, sh allveelaevad, ja sõjalennukid nõutaksid majandusvööndi koridori kaotamisel sarnaselt Ameerika Ühendriikide eelmainitud positsiooniga meresõidu- ja ülelennuvabadust kogu Soome lahe ulatuses, Tallinnast Helsingini, olgu või demonstratiivse protestina Eesti ja Soome otsuse vastu kaotada Soome lahe majandusvööndi koridor
Minevikust on teada, kuidas Nõukogude Liit reageeris väga teravalt Riigikohtu üldkogu 1932. aasta otsusele, mis ei arvestanud eelmainitud 1926. aasta Moskva protokolliga garanteeritud meresõiduvabadust - Helsingi konventsiooniga loodud kontrollvööndi kiuste - toonases Soome lahe ulgumere koridoris. Konflikt päädis Eesti valitsuse otsusega, millega sisuliselt rahuldati idanaabri pretensioonid.17
Värskema meenutusena Venemaa praktikast lendasid selle hävitajad vahetult enne Eesti liitumist NATO-ga õigusvastaselt üle Tallinna lähiala, vaid kahe kilomeetri kaugusel Stenbocki majast ja riigikogust.18 Takistamatu läbisõidu õiguse kohaldumisel on sellise ülelennu õiguspärasus eeldatavalt kõigest vaieldav.
Diplomaatilisel tasandil tuleb arvestada sellegagi, et takistamatu läbisõit on Eesti peamiste liitlaste, USA, Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa jt, raskete läbirääkimiste tulemusel kujundatud õigusraamistik, mille liberaalset tõlgendust ka kiivalt kaitstakse. Eelnevat kokku võttes oleks navigatsiooni perspektiivist takistamatu läbisõidu õiguse kohaldumisel rannikuriikide suveräänsus Soome lahes minu hinnangul pigem nimeline kui sisuline.
Vene sõjalaevade ja -lennukite sisenemist Tallinna ja Helsingi lähistele saab minu õigusliku konstruktsiooni mööda piirata UNCLOS art 35(a) erandi kaudu, kui tunnistada need saarte vahelised veed Eesti ja Soome sõjaeelse neutraliteedi seaduse sisevete definitsiooni alusel n-ö pikaaegseteks siseveteks. Neis oleks takistamatu läbisõit välistatud. Erinevalt Soomest tugineks Eesti puhul see aga riikliku järjepidevuse põhimõttele, mida Venemaa ei tunnusta.
Lihtsustatuna eelnevat kokku võttes: Eesti ja Soome mereala Soome lahes nii territoriaalmere kui ka olulisel määral sisemere ulatuses (v.a. skäärid ja lahed) oleks majandusvööndi koridori kaotamisel kolmandate riikide suveräänse puutumatusega laevadele ja õhusõidukitele valla. Eesti ja Soome meetmed oleksid aga selliste takistamatu läbisõidu nõudeid rikkunud laevade ja õhusõidukite vastu äärmiselt piiratud.
Takistamatu läbisõidu õigus on mõeldud olemuslikult tagama meresõidu- ja ülelennuvabadust väinades. Seetõttu on eos vastuolulised mistahes jõu kasutamist kätkevad rannikuriigi meetmed, isegi kui need on suunatud laeva või õhusõiduki vastu, mis väina rannikuriigi perspektiivist eksib takistamatu läbisõidu õiguse vastu. Jõumeetmed oleksid välistatud riiklike laevade ja õhusõidukite suhtes.
Eesti praegune kontroll oma territoriaalmere üle riiklike laevade ja õhusõidukite suhtes
Erinevalt takistamatust läbisõidust ei või Soome lahe koridori säilitamisel lennata üle Eesti territoriaalmere loata. Samuti on Eestil välisriigi laevade ning õhusõidukite üle territoriaalmeres ja selle kohal väljakujunenud rahvusvahelise praktika alusel ulatuslik täidesaatev jurisdiktsioon. Samuti võib Eesti vajadusel, näiteks julgeoleku kaalutlustel, rahumeelse läbisõidu oma territoriaalmeres peatada (UNCLOS art 25 lg 3).
Territoriaalmerre saavad allveelaevad siseneda ainult veepinnal ja heisatud riigilipuga (UNCLOS art 20). Samas võtmes kohaldub ka kõigi muude sõjalaevade puhul territoriaalmerre sisenemisel eelneva etteteatamise nõue. Viimase kooskõla rahvusvahelise mereõigusega vajab aga järgnevalt eraldi täpsustamist.
Rahumeelset läbisõitu reguleerivate riigisiseste õigusaktide vastuvõtmise problemaatikas oli mereõiguse kolmandal konverentsil üks peamine vaidlusobjekt küsimus, kas rannikuriigil on õigus allutada sõjalaeva rahumeelne läbisõit eelnevale rannikuriigi loa nõudele või nõuda enne rahumeelse läbisõidu õiguse kasutamist sõjalaevalt eelnevat sellekohast teadet.
Selliste läbisõidu õigust oluliselt kitsendavate tingimuste sätestamist UNCLOS-s soovisid mitmed riigid juba konverentsi alguses 1974. aastal. Nõudmised tugevnesid konverentsi lõpuaastatel 1980–1982.19 UNCLOS artikli 17 kohaselt on aga kõikide, nii ranniku- kui ka sisemaariikide laevadel õigus territoriaalmerest rahumeelselt läbi sõita. Erinevalt sõjalaevadest ei kohaldu rahumeelse läbisõidu õigus õhusõidukitele, mis peavad juhinduma riigi territooriumist ülelennul 1944. aasta Chicago konventsioonist.20
Riigipiiri seaduse § 13 lõike 2 järgi võib välisriigi sõjalaev või muu riiklikul mitteärilisel eesmärgil kasutatav välisriigi laev aga territoriaalmerest rahumeelselt läbi sõita üksnes juhul, kui välisriik teatab sellest välisministeeriumile diplomaatiliste kanalite kaudu vähemalt 48 tundi enne laeva läbisõitu. See nõue ei kohaldu juhul, kui laev tegeleb inimelude päästmise või avariipäästetöödega. Teates tuleb märkida laeva nimi, tüüp ja muud nõutavad tundemärgid, läbisõidu alguse ja lõpu aeg ning koht.
Soome sätestas esialgu oma siseriiklikus õiguses nõude sõjalaevadele või muudele riiklikul mitteärilisel eesmärgil kasutatavatele laevadele teatada eelnevalt territoriaalmerre sisenemise kohta.21 UNCLOS-i jõustumise järel loobus Rootsi 1995. aastal rahvusvahelise kriitika ajel sellekohasest nõudest ja 1. mail 1996 tegi seda ka Soome.22 Eestis sätestab seevastu riigipiiri seaduse § 13 lõige 2 jätkuvalt välisriigi sõjalaeva või muu mitteärilisel eesmärgil kasutatava laeva kohustuse esitada eelnev teade Eesti territoriaalmere rahumeelseks läbimiseks.
Ameerika Ühendriigid samas ei tunnusta seda nõuet.23 Mitu mereriiki nagu Saksamaa, Madalmaad ja Itaalia on esitanud ametlikke vastuväiteid märkimaks, et eelneva loa või teate nõudmine sõjalaevade territoriaalmerre sisenemiseks ei ole kooskõlas UNCLOS-ga.
Tosina aasta eest leidsin, et Eestil oleks sobilik viia oma õigusraamistik rahumeelsesse läbisõitu puutuvas vastavusse oma peamiste liitlaste tõlgendusega rahumeelsest läbisõidust, nagu tegid seda Rootsi ja Soome. Seda enne võimalikke edasiste riikide proteste ja kriitiliste käsituste esitamist erialakirjanduses Praegu soovitan sellest siiski vähemasti esiotsa hoiduda. Sellele leiab Eesti tuge ka uuemast erialasest õiguskirjandusest.24
See on vaid üks täiendav näide sellest, kui palju suurem on navigatsiooni perspektiivist rannikuriigi kontroll oma territoriaalmere üle, kui seal kohaldub rahumeelse läbisõidu õigus. Seda võrrelduna takistamatu läbisõidu õigusega, mille puhul valdavat seisukohta mööda kohaldub rannikust rannikuni meresõidu- ja ülelennuvabadus.
Mõju meretaristu kaitsele
Soome lahe majandusvööndi koridori kaotamise mõju meretaristu kaitsele on seevastu soodne. On selge, et sellise sammuga tekib Eestil oma merealas asuvate ja meie territooriumiga ühendatud meretaristu kaitsel sisuliselt täielik seadusandlik jurisdiktsioon. Ebaselge on aga täidesaatva jurisdiktsiooni ulatus meretaristu kaitsel olukorras, kus väinas kohaldub takistamatu läbisõidu õigus. Selge on vaid see, et see ei ole sama ulatuslik kui muul juhul territoriaalmeres.
…
Teisalt on ka majandusvööndi koridoris meretaristu kaitsel võimalik Eestil olulisel määral tugineda oma täidesaatvale jurisdiktsioonile. Nõnda ei pruugi Eesti täidesaatev jurisdiktsioon selles küsimuses Soome lahe majandusvööndi koridori kaotamisel märkimisväärselt suureneda. Samas, tulenevalt vähesest riikide praktikast ja õiguslikust ebakindlusest selles küsimuses on võimalik Eestil poliitilise otsustusjulguse ning õiguslikke piire kompiva praktika korral ennast meretaristu kaitsel tõenäoliselt senisest enam kehtestada.
Õiguspoliitiliselt tuleb aga sellisel juhul arvestada, et ilmselt läheksime oma praktikas osaliselt vastuollu oma peamiste NATO liitlaste huvidega. Samade liitlaste laevad aitavad meie meretaristut praegugi turvata. Peamiste mereriikide strateegiline eesmärk oli tagada võimalikult laiaulatuslik takistamatu läbisõidu õigus rahvusvahelistest väinadest, et tasakaalustada UNCLOS artikliga 3 territoriaalmere välimise piiri 12 meremiilini laiendamist. Viimase tulemusel "sulgusid" mitmed seni vaba läbipääsuga strateegilise tähtsusega rahvusvahelised väinad: Gibraltar, Bab el-Mandeb, Malaka, Torres jt.
Takistamatul läbisõidul olevate laevade ja õhusõidukite kohustused sätestab UNCLOS artikkel 39. Takistamatul läbisõidul laevad ja õhusõidukid peavad liikuma viivitamata läbi või üle väina. Need peavad hoiduma jõuga ähvardamisest, jõu kasutamisest või muust tegevusest, mis ei tulene otseselt tavapärasest katkematust ja kiirest läbisõidust. Erand kohaldub juhtudele, kui selle tegevuse põhjustab vääramatu jõud või merehäda.
Laevad peavad järgima ka mereohutuse üldtunnustatud rahvusvahelisi eeskirju, korda ja tavu. Nende hulka kuuluvad muu hulgas rahvusvaheline laevakokkupõrgete vältimise eeskiri, laevadelt lähtuva reostuse vältimise, vähendamise ja kontrollimise üldtunnustatud rahvusvaheline eeskiri, kord ja tavad. Lisaks ei või takistamatul läbisõidul olevad välisriikide laevad, sealhulgas teaduslikeks mereuuringuteks ja hüdrograafilisteks vaatlusteks mõeldud laevad, teha teadusuuringuid ega vaatlusi väinaga piirnevate riikide loata (UNCLOS art 40).
Rannikuriigi õigused sekkuda takistamatu läbisõidu teostamisse on piiratud. Näiteks Ameerika õigusteadlane Bernard Oxman pooldab väga piiratud väina rannikuriigi täidesaatvat jurisdiktsiooni õhusõidukite ja laevade suhtes, mis rikuvad takistamatu läbisõidu õigust.25 See lähtub UNCLOS art 37 lõike 1 grammatilisest tõlgendusest, mille järgi "Artiklis 37 nimetatud väinades on kõigil laevadel ja õhusõidukitel läbisõiduõigus, mida ei tohi takistada". Ameerika Ühendriikide mereväe käsiraamatus on sellest lähtuvalt leitud, et takistamatut läbisõitu ei või mis tahes põhjusel takistada ega peatada rahuajal.26
Lisaks sätestab UNCLOS artikkel 44: "Väinaga piirnevad riigid ei raskenda takistamatut läbisõitu ja teatavad neile teadaolevatest meresõidu- või ülelennuohtudest. Takistamatu läbisõidu peatamine ei ole lubatud." Järelikult, selle arusaama järgi, isegi kui takistamatu läbisõidu õiguse nõudeid on rikkunud laev või õhusõiduk, ei või tema läbisõitu ometi takistada – täidesaatev jurisdiktsioon on sisuliselt nullitud.
Õiguskirjanduses on leitud, et kui laev kohustuslikke laevaliikluse korraldamise meetmeid ei järgi, näiteks väljudes laevateelt, siis laev küll rikuks takistamatu läbisõidu nõudeid, kuid nii ta ei kaotaks ometi oma õigust jätkata takistamatut läbisõitu.27
Sellisest tõlgendusest lähtuvalt võiks justkui takistamatul läbisõidul olev laev oma ankrut takistamatult lohistada alates Vaindloost Osmussaareni. Ankurdumine on takistamatul läbisõidul normaaltingimustes keelatud. Laev peab hoiduma "tegevusest, mis ei tulene otseselt tavapärasest katkematust ja kiirest läbisõidust, välja arvatud juhul, kui selle tegevuse põhjustab vääramatu jõud või merehäda." (UNCLOS art 39 lg 1 punkt c)
Seega muutuksid ühelt poolt õigusvastasteks senised isetekkelised ankrualad Soome lahe keskosas. Praktikas siirduksid need eeldatavalt lihtsalt Hiiumaa ja Soome vahele, kus majandusvöönd koos sellega kaasneva ankurdumisõigusega säiliks. Need ankrualad paiknevad Eesti majandusvööndis, sest laevaliikluse eraldusskeemid suunavad idasuunalise liikluse Eesti majandusvööndisse, läänesuunalise liikluse aga Soome poolele. Teiselt poolt võib aga tormis, nagu senised ankrulohistamised on Läänemerel reeglina aset leidnud, ankrulohistamisega tegelev laev UNCLOS art 39 lg 1 punktile c tuginedes väita, et ankru merre laskmise põhjustas vääramatu jõud või merehäda.
Tuginedes UNCLOS-i süstemaatilisele tõlgendamisele on minu hinnangul Eesti huvides pigem takistamatu läbisõidu õigust kitsendavalt tõlgendada. On iseküsimus, kuivõrd tõuseb senisega võrreldes Eesti poliitiline otsustusjulgus – seda ka olukorras, kus sekkumine läheks vastuollu meie peamiste NATO liitlaste laiemate huvidega.
See lähtub tõdemusest, et rannikuriigi täidesaatev jurisdiktsioon ei tohiks olla takistamatu läbisõidu õiguse suhtes väiksem kui tal on majandusvööndis ja mandrilaval. Lõpuks on asjassepuutuva mereala puhul tegemist siiski rannikuriigi suveräänse territooriumiga. Sellisele kitsendavale tõlgendusele leiab samuti tuge õiguskirjandusest.28
Võimalikud Eesti ja Soome ennetavad meetmed Vene varilaevastiku, merekeskkonna ja meretaristu kaitseks takistamatul läbisõidul laevade suhtes
Väina rannikuriigile on UNCLOS artikli 233 alusel antud täiendavad kaitseabinõud rahvusvahelises väinas välisriigi laeva suhtes, mis ähvardab põhjustada väina merekeskkonnale suurt kahju. UNCLOS artikli 233 alusel võib siinkirjutaja hinnangul rannikuriik minna ankrulohistamiselt tabatud välisriigi laeva pardale, seda inspekteerida ja laeva vajadusel arestida, kui see ähvardab lõhkuda näiteks Balticconnectori torujuhtme. Ennetavale tegevusele pole selget ajalist piiri sättes seatud. Seega võib reageerida aegsasti, sedakaudu vältides ka kaablite lõhkumist Soome lahes.
UNCLOS art 233 alusel on võimalik võtta ennetavaid korrakaitsemeetmeid laeva suhtes, mille tegevus ähvardab põhjustada suurt merereostust.29 Nii võib sellest leida tuge ka korrakaitsemeetmeteks Vene varilaevastikku kuuluvate laevade vastu.
See on väga oluline erinevus majandusvööndis merekeskkonna kaitseks täidesaatvat jurisdiktsiooni võimaldavast UNCLOS artiklist 220. Viimase tingimuste järgi saab rannikuriik korrakaitsemeetmeid võtta välisriigi lipu all seilava laeva suhtes alles siis, kui see on juba merereostuse põhjustanud.
Vene varilaevastiku teekond läbi Läänemere ja Põhjamere väinade Autor/allikas: Alexander Lott; aluskaart Marineregions.org, 2010
Teatud tingimustel saab rakendada meetmeid ka sanktsioneeritud Venemaa naftat kolmandasse riiki vedavate laevade suhtes, kui neil pole Soome lahe talvistes tingimustes läbimiseks piisavat jääklassi ja need ei suuda tõendada oma kindlustust vastavalt 1992. aasta tsiviilvastutuse konventsiooni30 tingimustele. Sellisel juhul saab väita, et alus on rikkunud rannikuriigi õigusakte navigeerimise ja mereliikluse ohutuse kohta väinas, ähvardades seeläbi põhjustada väina merekeskkonnale suurt kahju. Rannikuriigid saavad UNCLOS artikli 233 alusel potentsiaalselt sellist laeva kontrollida ja selle vajadusel arestida.
Selles kontekstis on tähelepanuväärne Ühendkuningriigi hiljutine praktika. Aastal 2019 pardusid Ühendkuningriigi mereväelased ja Gibraltari ametnikud Gibraltari territoriaalmeres Panama lipu all seilaval Iraani naftatankeril Grace 1. Grace 1 vedas üle kahe miljoni barreli Iraani naftat Süüriasse, rikkudes seeläbi Euroopa Liidu sanktsioone. Laev peeti kinni Gibraltari väinas, kus kohaldub takistamatu läbisõidu õigus. Grace 1 vabastati üle kuu aja hiljem, tingimusel, et see ei suundu edasi Süüriasse.
Lisaks tuleb silmas pidada, et 2005. aastal tunnistas Rahvusvaheline Mereorganisatsioon nii Läänemere kui ka Torrese väina Austraalia ja Paapua Uus-Guinea vahel eriti tundlikuks merealaks. Arvestades talviseid jääolusid ja nii reisijate- kui ka kaubaveo poolest laevaliikluse tihedust Soome lahes, mis kujutab erilist ohtu merekeskkonnale sageli vanade ja kaheldava kindlustusega tankerite ulatusliku naftatransiidi tõttu, on minu hinnangul põhjendatud kaaluda majandusvööndi koridori kaotamise korral Austraalia eeskuju järgimist.
Austraalia kehtestas Torrese väina suhtes 2006. aastal kohustusliku lootsiteenuse.31 Lootsiteenuse soovituslikku kasutamist Torrese väina ja Suure Vallrahu piirkonnas toetas oma 2005. aasta resolutsioonis Rahvusvaheline Mereorganisatsioon.32
Kohustusliku lootsiteenuse kehtestamise võimalust ei ole minule teadaolevalt seni Soome lahe keskosa puhul tõstatatud ega hinnatud. Austraalia otsust kehtestada Torrese väinas kohustuslik lootsiteenus peetakse takistamatu läbisõidu õiguse kontekstis vastuoluliseks.
Austraalia õigusteadlane Stuart Kaye leidis oma 1997. aasta raamatus Torrese väinast, et kohustusliku lootsiteenuse ettepanekud Austraalias on vastuolus takistamatu läbisõidu õigusraamistikuga. Nimelt pole Austraaliale antud UNCLOS-ga õigust sellist süsteemi kehtestada ning tasulist lootsiteenust mittekasutavatele laevadele Torrese väina läbimise keelamine läheks vastuollu UNCLOS artikliga 44.33
Ameerika ja Singapuri õigusteadlane Robert Beckman leiab, et Austraalia kohustuslik lootsiteenus on vastuolus nii UNCLOS-i kui ka Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni 2005. aasta resolutsiooniga. Kui mõni riik alustaks rahvusvahelist kohtumenetlust selles küsimuses Austraalia vastu, tunnistataks selline lootsiteenus tema hinnangul tõenäoliselt õigusvastaseks.
Beckman soovitab väina rannikuriikidel omapoolsete sammude asemel pöörduda Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni poole, mis saab UNCLOS-i alusel kehtestada merekeskkonna kaitseks ka rahvusvahelistes väinades kõigile laevadele läbisõiduks kohustuslikke tingimusi.34 Kuigi näiteks Ameerika Ühendriigid ja Singapur on esitanud protesti kohustusliku lootsiteenuse suhtes, on kaubalaevad seda Torrese väinas praktikas siiski järginud.35
Eesti ja Soome kohustusliku lootsiteenuse kehtestamine Viru väinas eeldab aga heakskiitu Rahvusvahelisest Mereorganisatsioonist ja väinaülest koostööd selle süsteemi loomisel ja rakendamisel. Lootsi pardumise ja kontrolli kaudu on aga põhimõtteliselt võimalik Eestil ja Soomel vältida välisriikide kaubalaevade ankrulohistamist. Niimoodi kaoks ära vajadus senisel määral ülal pidada ulatuslikke riiklikke ja NATO operatsioone Viru väinas merealuse taristu valvamiseks.
Kokkuvõte
Soome lahe majandusvööndi koridori võimaliku kaotamise tagajärjed peituvad minu hinnangul eeskätt järgnevas.
Tugevused
Merekeskkonna kaitseks võivad Eesti ja Soome ametnikud välisriigi lipu all seilava laeva pardale minna ning selle kinni pidada, kui laev ähvardab põhjustada merereostuse. Sel senisest selgemal õiguslikul alusel (UNCLOS art 233) võib parduda ka ankrulohistamiselt tabatud välisriigi laeval, seda läbi otsida ja laeva vajadusel arestida, kui see ähvardab lõhkuda näiteks Balticconnectori torujuhtme. Ennetavale tegevusele pole selget ajalist piiri sättes seatud.
Seega võib potentsiaalselt reageerida aegsasti, sedakaudu vältides ka kaablite lõhkumist Soome lahes. See võimaldab rannikuriigil tugineda praegusega võrreldes selgemale õiguslikule alusele rahvusvahelises õiguses, et kohaldada nendes küsimustes senise majandusvööndi koridori piirkonna suhtes oma ulatuslikumat seadusandlikku ja täidesaatvat jurisdiktsiooni, nagu seda visandatakse Eesti elutähtsa meretaristu kaitse tõstmiseks koostatud eelnõudes karistusseadustiku, Kaitseväe korralduse seaduse ja majandusvööndi seaduse muutmiseks.
Nõrkused
Kui praegu on välisriikide (sõja-)laevad ja lennukid surutud Soome lahe kitsasse koridori, siis Eesti ja Soome territoriaalmere laiendamisel avaneks mereala välisriikidele läbisõiduks ja ülelennuks pea kogu ulatuses. Kaubalaevade suhtes on võimalik jõusse jätta senine laevaliikluse eraldusskeem (sarnaneb autode liikluskorraldusega maanteel), kuid valitsevat seisukohta mööda sõjalaevad ja -lennukid seda järgima ei pea.
Takistamatu läbisõidu õigusele tuginedes saaksid nad väheste piirangutega meresõidu- ja ülelennuvabadusele tugineda senise kuue meremiili laiuse koridori asemel põhimõtteliselt Eesti rannikust Soome rannikuni. Rannikuriik kaotaks sisuliselt senise kontrolli oma territoriaalmere üle merendusjulgeoleku vaatest. Sellega kaasneb ka ebasoodne mõju lennuohutusele.
Võimalused
Torrese väina eeskujul Viru väinas mereõiguse vaatest vastuolulise kohustusliku lootsiteenuse kehtestamise kaudu on potentsiaalselt võimalik ennetada laevakokkupõrkeid ja ankrulohistamisest tingitud meretaristu lõhkumisi. Selleks Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni heakskiidu saamine ei ole samas kuigi tõenäoline.
Ohud
NATO liitlaste toel on Eesti ja Soome asunud majandusvööndis paikneva meretaristu kaitsel seniseid lünki täitma nii mereolukorrateadlikkuse kui ka kohalduva õigusraamistiku poolest. Majandusvööndi koridori kaotamise korral loovad Eesti ja Soome võimalused uut laadi hübriidkonfliktideks Soome lahel ja selle kohal.
Pea kogu Soome laht (välja arvatud skäärid ja lahed) oleks majandusvööndi koridori kaotamisel Vene riiklikele laevadele ja õhusõidukitele valla. Tegemist on suveräänse puutumatusega laevade ja õhusõidukitega. Seega piirduvad rannikuriigi õigused vastumeetmete võtmisel nende õigusvastastele tegudele suuresti diplomaatilise protesti esitamisega, nende rahvusvaheline immuniteet ei võimalda enamat.
Rannikuriigi võimalik kitsendav tõlgendus takistamatu läbisõidu õigusele mitteriiklike laevade ja õhusõidukite puhul on raskesti ühildatav Eesti ja Soome peamiste liitlaste laiemate huvidega, hoida võimalikult vabana läbisõit ja ülelend strateegilistest rahvusvahelistest väinadest. Sellega oleksid eeldatavalt vastuolus mis tahes ühepoolsed sammud takistamatu läbisõidu sisulise ja geograafilise ulatuse kitsendamiseks.
Уровень доступа: Вы не можете начинать темы, Вы не можете отвечать на сообщения, Вы не можете редактировать свои сообщения, Вы не можете удалять свои сообщения, Вы не можете голосовать в опросах
Владимир Нерюев, заместитель генерального директора коммуникационного агентства Аура поделился мнением, какие изменения произошли или произойдут в профессии PR-специалиста.
Генеральный директор агентства мобильного маркетинга Mobisharks (входит в ГК Kokoc Group) — об эффективном мобильном маркетинге и примерах успешных стратегий.
За последние пару лет реклама банков изменилась. Появились новые сюжеты и герои. Реклама по-прежнему — не только инструмент продвижения услуг, но и способ формирования доверия к финансовым организациям. Главный тренд, который отмечают эксперты,— переход от сухого перечисления выгод к эмоционально окрашенным коммуникациям.
Антитрендами наружной рекламы в текущем году стали прямолинейность и чрезмерная перегруженность сообщений. Наружная реклама продолжает показывать рост: число рекламных конструкций за последний год увеличилось более чем на 2 тысячи.
Чего не хватает радио, чтобы увеличить свою долю на рекламном рынке? Аудиопиратство: угроза или возможности для отрасли? Каковы первые результаты общероссийской кампании по продвижению индустриального радиоплеера? Эти и другие вопросы были рассмотрены на конференции «Радио в глобальной медиаконкуренции», спикерами и участниками которой стали эксперты ГПМ Радио.
Деловая программа 28-й международной специализированной выставки технологий и услуг для производителей и заказчиков рекламы «Реклама-2021» открылась десятым юбилейным форумом «Матрица рекламы». Его организовали КВК «Империя» и «Экспоцентр».
28 марта в Центральном доме художника состоялась 25-ая выставка маркетинговых коммуникаций «Дизайн и реклама NEXT». Одним из самых ярких её событий стал День социальной рекламы, который организовала Ассоциация директоров по коммуникациям и корпоративным медиа России (АКМР) совместно с АНО «Лаборатория социальной рекламы» и оргкомитетом LIME.
На VII Международном форуме «Матрица рекламы», прошедшем в ЦВК «Экспоцентр» в рамках международной выставки «Реклама-2018», большой интерес у профессиональной аудитории вызвала VI Конференция «Интернет-реклама».